Noored küsivad:

Kuidas käituda vihaste inimestega?

„Ta oli tulivihane. Ma arvan, et ta tahtis mind läbi peksta, kuna nägi, et olen temast väiksem. Astusin sammhaaval tagasi ja ütlesin: „Oota üks hetk! Miks sa mind peksta tahad? Ma pole ju sulle midagi halba teinud. Ma isegi ei tea, miks sa mu peale vihane oled. Kas me võiksime sellest rääkida?”” (16-aastane David)

KAS sina oled kunagi kellegi vihase inimese märklauaks saanud? Piibel ennustab, et tänapäeva inimesed on „toored, hea põlgajad” (2. Timoteosele 3:3). Kuigi sina võid teha omalt poolt kõik, et vältida „sõprust vihastujaga ja ... raevutseva mehega”, võib tulla ette olukordi, kus sa lihtsalt ei saa vihaseid inimesi vältida (Õpetussõnad 22:24). Kuidas sellisel juhul käituda?

Kuidas vihale reageerida

Paljud tänapäeva noored võivad ka ise raevu minna, kui nende peale viha välja valatakse. See aga teeb olukorra veel hullemaks. Kui kaotad enesevalitsemise, langed raevutsejaga samale tasemele. Õpetussõnad 26:4 ütleb: „Ära vasta albile ta rumalust eeskujuks võttes, et sinagi ei saaks tema sarnaseks!” Noormees Jeremy sai seda tunda omal nahal. Ta meenutab päeva, mil ta koolis söögilaua taga istus: „Seal oli kamp poisse, kes alati üksteist nöökisid ja ka teiste üle nalja heitsid. Tihti jäin ka mina neile ette. Üldiselt ei teinud ma nende jutust välja. Kord, kui üks neist hakkas rääkima minu emast, kaotasin aga enesevalitsemise ja tormasin talle suure vihaga kallale.” Millega see lõppes? „Ta peksis mu täielikult läbi,” ütleb Jeremy.

Piibel annab targa nõuande: „Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!” (Õpetussõnad 15:1). Jah, kui vastata vihale „haavava sõnaga”, teeb see olukorra ainult hullemaks. Rahulik vastus võib aga tihtipeale inimese maha rahustada ja pingelist olukorda leevendada.

Mõtle artikli alguses mainitud Davidi olukorra peale. Ta suutis panna selle raevunud noormehe selgitama, mis oli tema vihahoo põhjustanud. Selgus, et keegi oli varastanud tema lõunasöögi ja ta lihtsalt valas oma viha välja esimese ettejuhtuva inimese peale. „See, kui sa mind läbi peksad, ei too sinu lõunasööki tagasi,” ütles talle David. Siis tegi ta ettepaneku minna samasse kohvikusse koos tagasi. „Kuna müüjatar oli minu tuttav,” lausub David, „oli mul võimalik sellele noormehele uus lõunaeine saada. Ta surus mu kätt ja pärast seda oli ta minu vastu sõbralik.” Kas sa mõistad, kui võimsad võivad olla rahulikud sõnad? Nagu ütleb õpetussõna, võib ’mahe keel murda luud’ (Õpetussõnad 25:15).

Kas tasadus on nõrkus või tugevus?

Mõte, et inimesel peab olema „mahe keel”, ei pruugi sulle meeldida. Sulle võib tunduda, et vihale vihaga vastamine on märk jõulisusest ja mehisusest. Sa võid isegi karta, et kui sa oled tasane, peavad teised sind päris nõrgukeseks. Aga mida tähendab olla tasane? Ühe teatmeteose järgi tähendab see olla leebe. Ent sama allikas ütleb: „Leebuse taga on terase tugevus.” Seega on tasadus kaugel nõrkusest, see on hoopiski märk tugevusest. Kuidas nii?

Esiteks suudab tasane inimene ennast valitseda ja teda ei saa kergesti tasakaalust välja viia. Teiseks, inimene, kes pole tasane, paistab olevat ebakindel, frustreeritud ja isegi meeleheitel. Tal puudub ka enesevalitsus. Kuna ta ei suuda oma emotsioone vaos hoida, laseb ta end tihti konfliktidesse tõmmata. „Otsekui mahakistud linn, millel pole müüri, on mees, kes ei talitse oma meelt!” (Õpetussõnad 25:28.) Tegelikult on just tasane inimene see, kes on tugev.

Tasaduse eeskujud Piiblist

Mõtle Jeesus Kristuse peale. Ta ütles enda kohta, et ta on „tasane ja südamelt alandlik” (Matteuse 11:29). Ta ei muutunud kunagi karmiks ega arutuks, nõnda et oleks maksnud kurja kurjaga. Jeesuse sõber apostel Peetrus ütles: „[Jeesus] ei sõimanud vastu, kui teda sõimati, ... ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti” (1. Peetruse 2:23). Siiski seesama Jeesus „läks pühakotta ja ajas välja kõik, kes müüsid ja ostsid” (Matteuse 21:12). Ja kui tal oleks läinud vaja Jumala toetust, oleks ta saanud paluda appi „enam kui kaksteist leegioni ingleid” (Matteuse 26:53). Vaevalt, et Jeesus oli nõrguke.

Mõtle ka kohtumõistja Giideoni eeskujule, kellest on räägitud Piiblis Kohtumõistjate raamatus 8:1–3. Pärast Giideoni suurt võitu sõjas olid mõned sõjamehed Efraimi suguharust haavunud, kuna neile tundus, et neile ei antud võimalust selles suures lahingus osaleda. „Miks tegid meile seda, et sa ei kutsunud meid, kui läksid sõdima Midjani vastu?” küsisid nad väljakutsuvalt. „Ja nad riidlesid temaga kangesti.” Giideon oli „vapper, vägev” mees (Kohtumõistjate 6:12, UM). Ta oleks võinud efraimlaste provokatsioonile vägivallaga vastata. Selle asemel ta vastas neile tasadusega, mis rahustas need tormakad mehed maha. „Mida ma siis nüüd teiega võrreldes olen teinud?” küsis Giideon. Kuidas reageeriti tema rahulikule vastusele? „Nende pahameel tema vastu andis järele.”

Viimaks võiksime mõelda Piibli jutustusele naisest, kelle nimi oli Abigail. Taavet põgenes oma vaenlase, Iisraeli kuninga Sauli eest. Taaveti mehed, kes olid küll põgenikud, valvasid ja kaitsesid sageli oma kaasmaalasi. Üks mees, keda nad olid aidanud, oli Abigaili abikaasa Naabal, rikas mees. Naabal „aga oli karm ja tegude poolest kuri”. Kui Taaveti mehed olid näljased, palusid nad Naabalilt toidupoolist. Selle asemel et Naabal oleks olnud tänulik selle eest, et Taaveti mehed teda tasu nõudmata kaitsevad, „kärkis” Naabal Taaveti sõnumitoojatega ning saatis nad tühjade kätega minema (1. Saamueli 25:2–11, 14).

Kui Taavet seda kuulis, sai ta vihaseks ja andis oma meestele käsu: „Pange igaüks oma mõõk vööle!” Taavet ja tema mehed asusid teele, et tappa Naabal ja kõik Naabali koja süütud mehed. Abigail aga peatas nad. Ta andis Taavetile ja ta meestele süüa ja juua. Ta vabandas oma abikaasa õigustamatu käitumise pärast ja palus Taavetit, et see säästaks süütud elud (1. Saamueli 25:13, 18–31).

Abigaili alandlik palve rahustas Taaveti maha. Mõistes, millega tema vihahoog oleks võinud lõppeda, ütles Taavet: „Õnnistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud! Õnnistatud olgu su mõistus ja õnnistatud ole sa ise, et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast ja iseennast oma käega aitamast!” (1. Saamueli 25:32–35). Tihtipeale võib „rahulik vastus” teiste viha leevendada. Mida teha aga sel juhul, kui rahulikust vastusest üksi ei aita?

„Mine ära”

Sa võid vältida õli tulle valamist lihtsalt sellega, et lähed ära. „Puude puudusel kustub tuli,” ütleb Piibel. Samuti soovitab see raamat: „Seepärast jäta järele [„mine ära”, UM], enne kui puhkeb riid!” (Õpetussõnad 17:14; 26:20). „Üks meie kooli popp poiss tuli kord minu juurde ja tahtis minuga rääkida,” ütleb 17-aastane Merissa. „Ta ütles, et olen ilus. Varsti tuli aga minu juurde ka tema tüdruk, kes põles vihast. Ta süüdistas mind tema poisiga flirtimises ja tahtis minuga kakelda! Püüdsin talle seletada, kuidas asi tegelikult on, aga ta ei kuulanud. Pärast kooli tuli ta mulle vastu kamba tüdrukutega, et mind läbi peksta. Läksin kiiresti turvamehe juurde, misjärel selgitasin vihasele tüdrukule, et ma ei taha temaga kakelda ning et tema poiss oli see, kes minuga rääkima tuli. Pärast seda läksin ma lihtsalt minema.” Merissa ei juhindunud tunnetest. Peale selle et ta läks minema, püüdis ta ka kaitset leida. Ka Õpetussõnad 17:27 ütleb: „Kes oma sõnu peatab, on arusaaja, ja mõistlik mees on külmavereline [„rahuliku vaimuga”, UM]!”

Kuidas aga käituda siis, kui oled tõesti kedagi võib-olla et tahtmatult vihastanud? Vabanda selle inimese ees ja tee seda kiiresti! Ehk polegi tarvis muud, et vihast inimest maha rahustada. Praegusel pingelisel ajal ärrituvad paljud inimesed kergesti. Kui sa aga rakendad inimestega suheldes Piibli põhimõtteid, võid tõenäoliselt vältida saamast vihase inimese märklauaks.

[Pildid lk 24]

„Rahulik vastus vaigistab raevu”

[Pilt lk 25]

Vahel tuleb lihtsalt ära minna