Lootust liigesehaigetele

„LIIGESEHAIGUSED ei kuulu juhtivate surmapõhjuste hulka nagu näiteks südamehaigused ja vähk,” ütleb dr Fatima Mili, „kuid need mõjutavad tugevalt inimeste elukvaliteeti.” Liigesehaigus võib mõjutada inimese kõiki eluvaldkondi. Milliseid raskusi võivad liigesehaiged kohata? Kas nendega on võimalik toime tulla?

Katiaa, kes on 28-aastane ja elab Itaalias, lausub: „Sellest ajast peale, kui mul 20-aastaselt artriit diagnoositi, on kogu mu elu muutunud. Olen pidanud valu tõttu loobuma oma tööst ja täisajalisest jumalateenistusest.” Valu on üleüldine sümptom kõigi liigesehaiguste puhul. 63-aastane Alan Inglismaalt sõnab: „Kuskilt ikka valutab, kas või natuke.” Teine väljakutse on väsimus. „Kui valu ja paistetust on veel kuidagi võimalik välja kannatada,” ütleb 21-aastane Sarah, „siis väsimus on talumatu.”

Emotsionaalne valu

61-aastane Setsuko Jaapanist ütleb, et igapäevane võitlus kroonilise valuga „võib emotsionaalselt ja vaimselt täiesti ära kurnata”. Ainuüksi pliiatsi või telefonitoru hoidmine nõuab pingutust! 47-aastane Kazumi kurdab: „Tavalised toimetused, millega lapski hakkama saab, käivad mul üle jõu.” 60-aastane Janice, kes ei saa enam kuigi palju püsti olla, lausub: „On heidutav olla võimetu tegema seda, mis varem oli jõukohane.”

Sellised piirangud võivad põhjustada pettumust ja muid negatiivseid tundeid iseenda suhtes. 27-aastane Gaku, kes on Jehoova tunnistaja, ütleb: „Kuna ma pole võimeline osalema täiel määral kuulutustöös ja koguduse tegevuses, on mul tunne, et inimesena pole mul mingit väärtust.” Francesca, kes on liigesehaige teisest eluaastast peale, ütleb, et „meeleheide on otsekui veekeeris, mis üha sügavamale kaasa kisub”. Taoline seisund võib inimese usuelule ebasoodsalt mõjuda. Lõuna-Aafrika Vabariigis elav Joyce, kes on Jehoova tunnistaja, möönab, et ta hakkas kristlikelt koosolekutelt puuduma. „Tundsin, et ma ei suuda kedagi näha,” sõnab ta.

Liigesehaiget võib vaevata ka mure tuleviku pärast – hirm jääda liikumisvõimetuks ja teistest sõltuvaks, hirm jääda ilma hooldajata, hirm kukkuda ja murda mõni luu, hirm mitte suuta hoolt kanda oma pere eest. 52-aastane Yoko tunnistab: „Kui märkasin oma liigestel deformatsioone, hakkasin kartma, et need süvenevad.”

Ka perekonnaliikmed võivad tunda emotsionaalset valu, kui nad peavad iga päev nägema, kuidas nende lähedane kannatab. Mõnel paaril võib isegi tekkida tõsiseid abieluraskusi. Denise Inglismaalt ütleb: „Pärast seda, kui olime 15 aastat abielus olnud, teatas mu mees, et ta ei suuda enam minu haigust taluda. Ta jättis mu koos 5-aastase tütrega maha.”

Seega on liigesehaigus tõsiseks proovikiviks nii haigele enesele kui ka tema perele. Sellegipoolest saavad paljud oma olukorraga edukalt hakkama. Vaadelgem mõningate inimeste kogemusi.

Piirangutega arvestamine

Kui sa oled liigesehaige, on väga oluline, et sa piisavalt puhkaksid; nii saad väsimust miinimumini vähendada. Kuid see ei tähenda sugugi elust kõrvalejäämist. Timothy ütleb: „On tähtis olla toimekas, et mitte lasta haigusel oma psüühikas endast võitu saada. Vastasel juhul võid sa täiesti teovõimetuks muutuda ega tunne muud kui ainult valu.” Reumatoloog William Ginsburg Mayo kliinikust märgib: „Piir liigse ja vähese aktiivsuse vahel on küllaltki ebamäärane. Mõnikord tuleb inimestele meelde tuletada, et nad aeglustaksid tempot ja arvestaksid oma piirangutega.”

See võib tähendada, et sa pead muutma oma suhtumist enda piirangutesse. Daphne Lõuna-Aafrika Vabariigist räägib: „Olen pidanud mõtlema realistlikult ja teadvustama endale, et ma pole muutunud sugugi teovõimetuks. Pean mõningaid toimetusi lihtsalt aeglasemalt tegema. Selle asemel et muretseda või muserduda, tegutsen vähehaaval.”

Samuti tasub tutvuda mitmesuguste olemasolevate abivahenditega ja pidada nende üle nõu ehk oma arsti või füsioterapeudiga. Keiko räägib: „Paigaldasime koju trepilifti. Vahetasime välja keeratavad uksenupud, kuna need tegid mu randmetele haiget. Nüüd saan avada kõiki uksi, lükates neid peaga. Panime kõigile valamutele kangiga segistid, et ma saaksin vähemalt mõningaid kodutöid teha.” Üks teine liigesehaige, Gail, ütleb: „Mu auto- ja majavõtmed on kinnitatud pika käepideme külge, sest nii on mul neid kergem keerata. Mu kamm ja hambahari on pika reguleeritava varre otsas.”

Perekonna abi – kindel tugi

Carla Brasiiliast ütleb: „Abikaasa toetus on olnud mulle ülimalt tähtis. See, et ta minuga arsti juurde kaasa tuli, andis mulle julgust. Uurisime koos, kuidas haigus mu keha mõjutab, millised on selle sümptomid ja millist ravi ma vajan. Teadmine, et ta mõistab, mida ma läbi elan, andis mulle parema enesetunde.” Nii mees kui naine, kes mõistab oma abikaasa piiranguid ja püüab end tema olukorraga kurssi viia, võib olla kirjeldamatult suureks jõu ja toetuse allikaks.

Bette võttis endale mitu koristuskohta, kui tema mees ei saanud liigesepõletiku tõttu oma ehitusalast tööd täiel määral teha. Kazumi mees mitte ainult ei põetanud oma naist, vaid ka tegi ära kodutööd, mida viimane enam teha ei suutnud. Peale selle õpetas ta ka lapsi olema võimete piires kodus abiks. Kazumi lausub: „Abikaasa on olnud mulle kindel tugi. Ilma tema toetuseta oleksin palju täbaramas seisus.”

Carol Austraaliast annab järgmise ettevaatusele manitseva nõuande: „On tähtis jälgida, et päevakava ei oleks liiga tihe. Mul tekib kergesti küündimatuse tunne, kui ma ei suuda teiste pereliikmetega sammu pidada.” Perekonna abi, mis väljendub tõelises mõistmises ja arvestamises, võib olla liigesehaigetele kindlaks toeks.

Vaimne abi

Katia ütleb: „Sellist laadi haiguse põdeja on veendunud, et mitte keegi ei tea, mida ta läbi elab. Seetõttu on eriti tähtis palvetada Jehoova Jumala poole, kuna tema mõistab täielikult meie füüsilist ja emotsionaalset seisundit (Laul 31:8). Head suhted temaga on andnud mulle meelerahu, nii et minu hingelist tasakaalu on see haigus väga vähe suutnud kõigutada.” Kui õige on küll see, et Piibel nimetab Jehoovat „kõige troosti Jumalaks, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis” (2. Korintlastele 1:3, 4).

Palve võib pakkuda tõelist lohutust sellele, kes kannatab kroonilist valu. Kazumi jutustab: „Neil pikkadel öödel, kui ma ei saa valu tõttu magada, olen koos pisaratega valanud oma südame Jehoova ette ning palunud temalt jõudu, et taluda valu, ja tarkust, et tulla toime kõigi oma raskustega. Võin kinnitada, et Jehoova on mu palvetele vastanud.” Francesca on samuti kogenud Jumala armastavat tuge. Ta lausub: „Olen tundnud, kui tõesed sõnad on kirjas Filiplastele 4:13: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.””

Sageli pakub Jehoova Jumal toetust kristliku koguduse kaudu. Gail sai abi oma vaimsetelt vendadelt ja õdedelt kohalikus Jehoova tunnistajate koguduses. „Nende osutatud armastus hoidis mind masendusse langemast,” ütleb ta. Kui Keiko käest küsiti: „Kas su elus on ka midagi head olnud?”, vastas ta: „Jah! Armastus ja kaastunne, mida kõik koguduseliikmed mulle osutavad.”

Jehoova tunnistajate koguduste ülevaatajad on eriti valmis haigetele toeks olema. Setsuko ütleb: „On lausa raske kirjeldada, kui suurt tuge saab haigusega võitlev inimene sellest, kui kogudusevanemad teda kuulavad ja lohutavad.” Ent nagu märgib liigesehaige Daniel, „saavad meie vaimsed vennad ja õed meid aidata üksnes siis, kui me laseme neil seda teha”. Seega on väga tähtis, et haiged hoiaksid kontakti kaaskristlastega ning teeksid oma parima, et käia koguduse koosolekutel (Heebrealastele 10:24, 25). Seal võivad nad saada vaimset julgustust, mida nad vastupidamiseks väga vajavad.

Kannatustele tuleb lõpp

Liigesehaiged on meedikutele väga tänulikud teaduslike edusammude eest. Ometi ei suuda ka kõige parem ravi tuua neile täielikku tervenemist. Lõpptulemusena võivad liigesehaiged ammutada suurimat lohtust Jumala antud tõotustest uue maailma kohta (Jesaja 33:24; Ilmutuse 21:3, 4).b Selles tulevases maailmas „hüppab jalutu otsekui hirv” (Jesaja 35:6). Liigesehaigused ja muud tõved, mis inimkonda praegu vaevavad, on siis igaveseks minevikku jäänud! Peter, kes põeb lülisambapõletikku, ütleb: „See lootus on otsekui valgus pimeda tunneli lõpus.” Kristlik naine Giuliana ütleb: „Pean igat möödunud päeva võidetud lahinguks ja mõtlen, et jälle on üks päev vähem lõpuni vastu pidada!” Tõepoolest, aeg, mil pole enam liigesehaigusi ega muid kannatusi, on lähedal!

[Allmärkused]

[Pildid lk 10]

Paljud abivahendid aitavad liigesehaigetel toimekat elu elada

[Pilt lk 12]

Kristlikel koosolekutel võib kogeda kaaslaste armastavat toetust