Pulk hammaste puhastamiseks
„ÄRGAKE!” SAMBIA-KORRESPONDENDILT
KUIGI Aafrikas kasutatakse vähe kaubanduslikult toodetud hambaharju, on sealsetel elanikel ilusad hambad. Kuidas see on võimalik? Paljudel juhtudel seisneb nende särava naeratuse saladus lihtsas puutükis – närimispulgas.
Närimispulki kasutasid kunagi babüloonlased, hiljem egiptlased, kreeklased ja roomlased. Need väikesed puust „hambaharjad” olid levinud ka islamieelses Araabias. Euroopas kaotas närimispulk populaarsuse umbes 300 aastat tagasi, kuid seda kasutatakse siiski veel mõningates Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida osades.
Lähis-Idas tehakse närimispulki kõige enam Salvadora persica-taimest, mis on sealkandis tuntud kui hambaharjapuu. Lääne-Aafrikas valmistatakse aga närimispulki laimi- ja apelsinipuust ning Indias peamiselt neemipuust. Ida-Aafrikas tehakse närimispulki peaaegu 300 puu- ja põõsaliigist. Kuidas saab nende pulkadega hambaid puhastada?
Närimispulka närides hargnevad pulga otsas kiud ja nii tekib kare „hari”, mis edasise närimise käigus eemaldab hammaste vahelt toiduosakesi ja stimuleerib igemetes vereringet. Närimine suurendab ka süljeeritust, mis uhub minema bakterid ja tekitab nende vohamiseks ebasoodsa keskkonna.a
Närimispulk on tegelikult midagi enamat kui vaid hambahari. Mõningate taimede oksad ja juured sisaldavad keemilisi ühendeid, mis aeglustavad katu teket. Mõne närimispulga ekstraktid on antibakteriaalse ja fungitsiidse toimega. Varem mainitud hambaharjapuu oksad võivad ära hoida isegi haavandite teket. Namiibias närimispulgana kasutatav diospüüri-nimeline taim pärsib hammaste lagunemist, igemepõletikku ja kurguvalu põhjustavate mikroobide paljunemist. See looduslik hambapuhastamise vahend aitab ära hoida hambaaukude teket ning tugevdada hambajuuri ja igemeid. Seetõttu on mõned firmad hakanud valmistama hambapastasid, mis sisaldavad nende taimede kiude ja vaiku.
Muidugi on ka neid, kes eelistavad siiski traditsioonilist hambaharja. Ükskõik kas kellelegi meeldib kasutada hambaharja või närida närimispulka, nagu seda tegid muistsel ajal elanud inimesed, on üks asi kindel: hammaste hügieen on tähtis osa tervise eest hoolitsemisel.
[Allmärkus]
a Tähtis on muidugi ka toitumine. Aafrika maapiirkondades süüakse üldjuhul rohkem täisteravilja ja köögivilju kui linnades. Samuti tarbitakse seal üldiselt vähem suhkrut, rafineeritud toiduaineid ja karastusjooke, mis on tuntud süüdlased hammaste lagunemises.
[Pilt lk 11]
Neemipuu on üks neist puudest, millest hambapuhastamispulki tehakse
[Allikaviide]
William M. Ciesla, Forest Health Management International, www.forestryimages.org