Laste vajaduste eest hoolitsemine

VÄIKESED lapsed vajavad vaieldamatult palju hoolitsust, tõendid osutavad aga sellele, et paljud ei saa seda vajalikul määral. Selle ilmekaks näiteks on tänapäeva noored. „Mitte iial varem pole noored olnud sedavõrd võõrandunud perekonnast, sedavõrd kogenematud praktilises elus ja tarkuses,” kurdab Toronto ajalehes „The Globe and Mail” üks teadlane.

Mis siis on läinud viltu? Kas probleemi juured võivad vähemalt osaliselt olla selles, et pole mõistetud hoolitsuse tähtsust varases lapseeas? „Meil kõigil tuleb lapsevanemaks olemist õppida,” selgitab psühholoog, kes õpetab väikese sissetulekuga naistele vastsündinu eest hoolitsemist. „Me peame mõistma, et praegu lastega koos veedetud aeg tasub end hiljem kuhjaga ära.”

Juba beebid vajavad regulaarset õpetamist – jah, järjekindlalt kogu päeva läbivat, mitte vaid mõne juhusliku minuti vältavat õpetust. Lastega beebist peale veedetud aeg on nende terviklikuks isiksuseks arenemisel väga oluline.

Vajalik on ettevalmistus

Et oma tõsise ülesandega hakkama saada, tuleb vanematel beebi tulekuks valmistuda. Nad võiksid õppida Jeesus Kristuse toodud põhimõttest eelneva planeerimise tähtsuse kohta. Ta ütles: „Kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu?” (Luuka 14:28). Lapsekasvatamine – mida tihti 20-aastaseks projektiks nimetatakse – on kaugelt komplitseeritum kui torniehitamine. Niisiis, et last hästi kasvatada, on selleks vaja nii-öelda projekti.

Kõigepealt on oluline vaimne ja hingeline ettevalmistus, et lapsevanemakohustustega hakkama saada. Uurimus Saksamaa 2000 raseda kohta näitas, et nende emade lapsed, kes last tõesti olid soovinud, olid nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt tublisti tervemad kui nende emade lapsed, kes polnud last soovinud. Ühe uurija saadud tulemuste kohaselt on probleemsete abielusuhete all kannataval naisel 237 protsendi võrra suurem oht sünnitada vaimse või füüsilise arengupeetusega laps kui turvalistes abielusuhetes naisel.

Isal on seega lapse tublis arengus tähtis roll. Dr Thomas Verny täheldab: „Kõige suuremaks last emotsionaalselt ja füüsiliselt varitsevaks ohuks on isa, kes on oma raseda naise vastu vägivaldne või hülgab ta.” Tõepoolest, nagu sagedasti märgitud, on parim kink, mis lapsele osaks võib saada, lapse ema armastav isa.

Ema vereringesse erituvad hirmu- ja stressihormoonid võivad lootele halvasti mõjuda. Siiski ollakse seisukohal, et ohtlik on vaid ema ülitugev ja pikaajaline hirmutunne, mitte juhuslik negatiivne emotsioon või stressitekitav sündmus. Näib, et kõige olulisem on see, kuidas lapseootel ema oma veel sündimata lapsesse suhtub.a

Mida teha aga siis, kui naine on rase, ent mees ei toeta teda, või kui naist ennast ei rõõmusta mõte emaks saada? Selles, et naine end raseduse pärast rõhutuna tunneb, pole midagi ebatavalist. Ent alati tuleb meeles pidada, et last ei saa võtta kui eksitust. Kuidas siis ebasoodsatele asjaoludele vaatamata meelerahu säilitada?

Miljonid inimesed on saanud abi Jumala Sõnas Piiblis toodud tarkadest juhenditest. Selles öeldakse: „Laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” Võib olla üllatav, kuidas elamine nende sõnade järgi aitab järgida nõuannet „ärge muretsege ühtigi” (Filiplastele 4:6, 7). Me võime tõesti tunda Looja hoolitsevat kätt (1. Peetruse 5:7).

Sugugi mitte ebatavaline tundmus

Mõnda värsket ema valdab esimestel sünnitusjärgsetel nädalatel seletamatu kurvameelsus ja tuimus. Tusatuju all võivad kannatada isegi need naised, kes rõõmuga beebi tulekut ootasid. Sellistes meeleolukõikumistes pole midagi ebatavalist. Põhjuseks on naise organismi suured hormonaalsed kõikumised. Sageli kipuvad kohustused – beebi toitmine, mähkmete vahetamine ja muu hooldamine kellaajast sõltumata – värskel emal üle pea kasvama.

Üks ema tundis, et ta beebi nutab just selleks, et talle piina valmistada. Pole midagi imestada, et üks jaapani lapsekasvatusspetsialist lausus: „Lapsekasvatusega kaasnevast stressist ei pääse mitte keegi.” Selle spetsialisti sõnul on „kõige tähtsam see, et ema mitte kunagi teistest inimestest eemale ei tõmbuks”.

Kuigi ema võib mõnikord olla rõhutud meeleolus, saab ta last enda meeleolukõikumiste eest kaitsta. Ajakiri „Time” teatab: „Nendel rusutud meeleolus emadel, kes suutsid enda melanhooliast üle olla ning oma beebide eest heldekäeliselt hoolitsesid ja nendega lustlikult mängisid, olid palju erguma ajutegevusega lapsed.”b

Kuidas isa saab abiks olla

Üldjuhul saab beebi isa kõige paremini vajalikku abi ja toetust osutada. Paljudel juhtudel, kui beebi keset ööd nutma hakkab, võib isa tema eest hoolitseda, nõnda et ema magada saaks. Piibel ütleb: „Mehed, elage mõistvalt naisega” (1. Peetruse 3:7, EP 97).

Jeesus Kristus on abielumeestele täiuslikuks eeskujuks. Ta andis järelkäijate eest koguni oma elu (Efeslastele 5:28–30; 1. Peetruse 2:21–24). Niisiis, abielumehed, kes on valmis loobuma oma mugavustest ja osalevad aktiivselt lapsekasvatuses, jäljendavad Kristust. Lapsekasvatamine on mõistagi koostööprojekt, mõlemate vanemate ühine ettevõtmine.

Ühine ettevõtmine

„Oleme mehe ja naisena üksikasjalikult läbi arutanud, kuidas tütart kasvatada,” sõnab kaheaastase tüdruku isa Yoichiro. „Iga kord, kui kerkib mingi probleem, arutame omavahel, kuidas tuleks toimida.” Yoichiro mõistab oma naise puhkusetarvet, seetõttu võtab ta vajalikke käike tehes tihtilugu tütre kaasa.

Möödunud aegadel, mil pered olid üldiselt suured ja ühteliidetud, aitasid vanematel last hoida suuremad lapsed ja teised sugulased. Seepärast pole midagi üllatavat, et Jaapani Kawasaki lastekasvatuse tugikeskuse töötaja täheldab: „Enamikul juhtudel tunnevad emad kergendust, kui saavad probleemist teistega kõnelda. Vaid veidike abi, ja paljud emad suudavad takistustest üle saada.”

Ajakirjas „Parents” öeldakse, et vanemad „vajavad tugigruppi inimestest, kellega nad saavad oma muredest kõnelda”. Kust sellist tugigruppi leida? Värsked emad-isad saavad palju kasu sellest, kui nad eelarvamusvabalt kuulavad, mis nende vanematel öelda on. Vanavanematel tuleks muidugi pidada meeles seda, et lõpliku otsuse langetab noor abielupaar ise.c

Veel üks grupp, kellele noored lapsevanemad saavad sageli toetuda, on kaasusklikud. Jehoova tunnistajate kohalikust kogudusest võib leida inimesi, kellel on aastatepikkused lapsekasvatamise kogemused ning kes on valmis sinu probleeme ära kuulama. Neilt võid saada kasulikke nõuandeid. Tihti on võimalik paluda abi „elatanud naistelt” – nii kutsub Piibel neid, kellel on suuremad kristliku elu kogemused –, kes meeleldi on valmis noorematele naistele abi osutama (Tiitusele 2:3–5).

Kuulanud teiste arvamused ära, tuleb vanematel muidugi ise valik teha. „Ühtäkki olid meid ümbritsevatest inimestest saanud lapsekasvatuseksperdid,” ütleb Yoichiro. Tema naine Takako möönab: „Algul häirisid mind need teiste nõuanded, sest tundsin, otsekui kritiseeriksid nad mind minu väheste kogemuste pärast lapsevanemana.” Ent paljud abielumehed ja -naised on tänu teistelt õppimisele omandanud laste vajaduste eest hoolitsemisel tasakaaluka suhtumise.

Parim abi

Ka siis, kui tundub, et abi pole kuskilt saada, on olemas üks kindel jõuallikas. See on Jehoova Jumal, tema, kes on meid loonud ja kelle silmad võivad näha oma maiseid olendeid juba „eos” (Laul 139:16). Tema Sõnas Piiblis on kirjas ta ütlus oma muistsele rahvale: „Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kuigi nad unustaksid, siis mina ei unusta sind mitte!” (Jesaja 49:15; Laul 27:10.)

Ei, Jehoova ei unusta lapsevanemaid. Ta annab Piibli vahendusel suurepäraseid juhendeid lastekasvatamiseks. Näiteks kirjutas Jumala prohvet Mooses umbes 3500 aastat tagasi: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!” Seejärel lisas Mooses: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5. Moosese 6:5–7).

Mis on sinu arvates selle Jumala Sõnas toodud juhise iva? Kas mitte see, et laste õpetamine peaks olema regulaarne, pidevalt iga päev toimuv protsess? Sellest, kui varuda oma laste jaoks aeg-ajalt niinimetatud kvaliteetaega, tegelikult ei piisa. Kuna olulised suhtlusmomendid tekivad tavaliselt spontaanselt, tuleks olla oma lastele kättesaadav reeglina alati. Nõnda toimides saad sa täita Piibli käsku: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima” (Õpetussõnad 22:6).

Lapsi on hea õpetada ka neile valjusti ette lugedes. Piibel räägib, et esimesel sajandil elanud jünger Timoteos ’tundis lapsest saadik pühi kirju’. Ilmselt lugesid ta ema Euniike ja vanaema Loise talle valjusti ette juba siis, kui ta alles beebi oli (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15). Seda oleks hea hakata tegema niipea, kui sa lapsega rääkima hakkad. Ent mida võiks lugeda ning kuidas saaks väikest last kõige paremini õpetada?

Loe lapsele Piiblit ette. Paistab, et seda loeti ette ka Timoteosele. On ka raamatuid, mis värviliste piltide vahendusel lapsele Piiblit tutvustavad. Nende abil saab laps Piiblis õpetatavat ette kujutada. Näiteks selliste raamatute abil nagu „Minu piiblilugude raamat” ja „Suurim inimene, kes kunagi on elanud” on Piibli õpetused talletunud miljonite laste meelde ja südamesse.

Piibel ütleb, et „lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt” (Laul 127:3). Looja on andnud sinu hoolde „pärandi”, armsa beebi, uhkuse ja rõõmu allika. Laste kasvatamine, eriti Looja kiitjateks kasvatamine, on tõesti rahuldustpakkuv tegevus!

[Allmärkused]

[Pilt lk 8]

Väga tähtis on ema suhtumine veel sündimata lapsesse

[Pilt lk 9]

Kuigi värsket ema võivad pärast sünnitust tabada meeleolukõikumised, saab ta palju selleks ära teha, et ta beebi tunneks end armastatu ja turvalisena

[Pilt lk 10]

Ka isal lasub kohustus lapse eest hoolitseda

[Pilt lk 10]

Juba väiksele lapsele tuleks hakata valjusti ette lugema