Viirus, mille suhtes peaksid naised olema valvsad

POOLTEIST aastat abielus olnud Cristinaa läks esimest korda günekoloogilisele läbivaatusele, mille käigus tehti talle ka Pap-test. Günekoloog leidis midagi murettekitavat ja soovitas Cristinal teha läbi protseduur nimetusega kolposkoopia. Arst avastas emakakaelal haigusliku muutuse ning sooritas biopsia, mis tähendab kahjustunud koetüki võtmist diagnoosi määramiseks.

Cristina selgitab: „Arst palus meil abikaasaga kahe nädala pärast kohale tulla, et tulemustest teada saada. Siis rääkis ta meile, et haigusliku muutuse on kutsunud esile papilloomiviirus ning et see on jõudnud hilisjärku. Ta selgitas, et nakkus võib minna üle emakakaelavähiks ning et ravi tuleb alustada otsekohe.

Diagnoosi kuuldes puhkesin nutma. See oli meile mõlemale mehega šokk. Järgmisele päevale määrati väike lõikus. Sel õhtupoolikul olin äärmiselt kurb ja mures. Küsisin endalt: „Kuidas see küll minuga juhtuda sai?””

Lugenud, et see viirus kandub edasi sugulisel teel, jäi talle arusaamatuks, mil moel ta võis nakkuse saada. Nad olid mõlemad mehega hoidnud alati aus Piibli kõrgeid kõlblusnorme.

Üldlevinud nakkus

Tõsiasi on see, et maailmas on miljoneid naisi, kes on nakatunud papilloomiviirusesse, mida peetakse kõige üldlevinumaks sugulisel teel edasikanduvaks haiguseks maailmas. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmeil on see nakkus esmane emakakaelavähi riskitegur.

Maailmas diagnoositakse aastas sadu tuhandeid papilloomiviiruse juhte, kusjuures sellest nakkusest põhjustatud emakakaelavähki sureb igal aastal tuhandeid naisi. Papilloomiviirus on esmane vähktõppe suremise põhjus arengumaade naiste seas. Maailmas on emakakaelavähk levikult teine emakavähi liik. Seega pole üllatav, et WHO nimetab papilloomiviirust „globaalseks rahva terviseprobleemiks”. Mida oleks meil selle viiruse kohta veel tarvis teada?

Inimese papilloomiviirus põhjustab nii meestel kui naistel tüükalaadseid nahakasvajaid ehk kondüloome, sealhulgas suguelundite ümbruses levivaid nahakasvajad nimetusega teravikulised tüügaskasvajad. Üldjuhul on need healoomulised ehk mittekantseroossed. Ent papilloomiviiruse enam kui sajakonna tüübi hulgas on mõni üksik ka kantserogeenne ehk vähki tekitav. Vaid mõne üksiku papilloomiviiruse tüübi pikka aega kestev nakkus põhjustab emakakaelavähki. Seevastu valdav osa papilloomi viirusnakkusi kaob tänu organismi immuunsüsteemile iseeneslikult.

Riskitegurid

Eeskätt on ohustatud naised, kes on seksuaalselt aktiivsed juba varajases elueas, kellel on hulgaliselt seksuaalpartnereid või kes on seksuaalsuhetes mehega, kellel on olnud hulgaliselt seksuaalpartnereid. Tihtilugu on naise papilloomiviirusesse nakatajaks mees, kellel puuduvad välised haigussümptomid.

Kuid mõningal juhul saab nakkuse naine, kes elab kõlbeliselt puhast elu või ehk polegi olnud seksuaalsuhetes. Näiteks on hiljutistest uuringutest selgunud, et viirus võib kanduda emalt lapsele sünnituse käigus või siis võib nakkuse allikaks olla miski muu. Haigus võib hakata andma endast märku isegi aastaid pärast nakatumist.

Kuidas nakkust kindlaks teha

Naisena võib sul tekkida ehk küsimus: „Kust ma võin teada, kas ma olen nakatunud papilloomiviirusesse?” Kuna haigus üldjuhul ei põhjusta vaevusi, on see tähtis küsimus. Niisiis, nagu alguses mainitud Cristina juhtumi puhul, on olulisim samm teha emakakaelalt võetud rakupreparaadi uuringud, mida nimetatakse Pap- ehk Papanicolaou testiks.b

Et seda testi teha, võtab arst emakakaelalt sondi või harjaga väikese rakukaape preparaadi ning saadab selle laboratooriumi. Kui tegemist on nakkuse, põletiku või ebanormaalsete rakkudega, näitab seda test. Andmete järgi on suremus ja haigestumus emakakaelavähki tänu Pap-testidele vähenenud.

WHO nendib: „Vähieelsete haiguskollete varajane avastamine tsütoloogilise testimise teel on olnud ja küllap ka vist jääb üsna pikaks ajaks haiguse globaalse kontrolli põhimeetodiks.” Kui selle testi tulemused on mitterahuldavad, teostatakse kolposkoopia, kasutades haigestunud ala uurimiseks luubitaoliselt suurendavat instrumenti. Sel teel võidakse kahjustus täpsemalt kindlaks teha. Kahjustuse ilmnemise korral tehakse biopsia ning alustatakse ravi.

Nüüdisajal võidakse teha veelgi keerukamaid laboratoorseid teste. Nende abil saab haigust palju suurema täpsusega kindlaks teha.

Ravi ja ennetus

Papilloomi viirusnakkust saab ohjeldada mitmesuguste ravimeetodite abil. Spetsialistid rakendavad lokaalse ravi võtteid. Ühed neist hävitavad viirust kandvad rakud, teised stimuleerivad immuunsüsteemi. Täiendavate ravivõtetena rakendatakse kahjustatud või nakatunud piirkonna eemaldamiseks elektrokoagulatsiooni, laserteraapiat või krüoteraapiat. Ent kui palju parem oleks nakkust vältida, selle asemel et seda ravida! Kuidas saaks seda teha?

Paar aastat tagasi peeti Méxicos sümpoosion teemal „Emakakaelavähk ja papilloomiviirus uuel aastatuhandel”. Kanada külalislektor ja papilloomiviiruse ekspert dr Cecil Wright soovitas: „Hoiduge abielueelsetest seksuaalsuhetest.” McGilli ülikooli patoloogiaprofessor dr Alex Ferenczy Kanadast Montrealist ütles samuti: „Et emakakaelavähki ennetada, ... tuleb esmatähtsus omistada mõlemapoolsele monogaamiale.”

Niisiis, kui inimesed elavad Piibli kõlblusprintsiipide kohaselt, on nende haigestumine mõnda papilloomi vähkitekitava viirusnakkuse vormi vähem tõenäoline. Seda seetõttu, et Piibel mõistab hukka abieluvälised seksuaalsuhted, kasvatab abikaasadevahelist ustavust ning manitseb kristlasi abielluma vaid inimesega, kes juhindub samadest põhimõtetest (1. Korintlastele 7:39; Heebrealastele 13:4).

Kuid oluline on ka inimeste haigusest teavitamine, sest papilloomi viirusnakkust saab üldjuhul ennetada. Pealegi saab juba ilmnenud ja süvenenud haigust edukalt ravida. WHO mainib: „Emakakaelavähk on peaaegu alati ravitav juhul, kui see avastatakse varases, sümptomite ilmnemise eelses staadiumis.”

Lisaks kõlbelisele haritusele on oluline, et naised oleksid haigusest teavitatud ning mõistaksid regulaarse Pap-testi olulisust.c Haiguse avastamise korral on naisel võimalus ravi saada. Kolposkoopiaspetsialist dr Montserrat Flores märgib seoses õige suhtumisega sedalaadi ravisse järgmist: „Kui naine on oma haiguse ulatusega kursis, saab ta vältida kahte ohtlikku äärmust: esiteks seda, et ta ei pööra probleemile piisaval määral tähelepanu ega ravi ennast, mistõttu tagajärjeks võib olla vähk; teiseks seda, et teda valdab vähihirm ning ta teeb läbi mittevajaliku kirurgilise protseduuri.”

Teadlased otsivad tõhusamaid ja säästlikumaid papilloomiviiruse avastamise meetodeid. Lisaks töötatakse välja vaktsiine nakkuse ennetamiseks ja raviks.

Ehkki Cristina viimase uuringu tulemused olid rahuldavad, tehakse talle iga kuue kuu tagant kolposkoopia. Olles saanud selle haiguse kohta rohkem teadmisi, nendib ta: „Kuigi me võime olla papilloomiviiruse kandjad, saame oma tervise säilitamise heaks palju ära teha.”

[Allmärkused]

[Kast lk 22]

Arukad ennetavad meetmed naistele

Naised peaksid laskma endale korrapäraselt teha Pap-testi, ei tohiks tarvitada tubakat ning neil tuleks toituda tervislikult. Toidusedel peaks sisaldama rikkalikult köögi-, puu- ja teravilja. Uuringud osutavad sellele, et emakakaelavähi ohtu vähendab karotiinide, A-, C- ja E-vitamiini ning foolhappe tarvitamine.

[Kast/pilt lk 23]

Surmakülvav viirus

Maailma levinuimaks seksuaalsel teel edasikanduvaks haiguseks peetav papilloomiviirus on põhilisi emakakaelavähi põhjustajaid arengumaades. Emakakaelavähk on levikult teine emakavähi vorm maailmas.

[Allikaviide]

© Science VU/NCI/Visuals Unlimited

[Pilt lk 23]

Pap-testi väljatöötaja dr George Papanicolaou