Vaeste ja rikaste vaheline kuristik

HOOLIMATA sellest, millist terminoloogiat riikide iseloomustamiseks kasutada, on hästi arenenud, tugeva tööstuse ja majandusega maad uhked oma kõrge elatustaseme üle, ent riigid, kus on vähem tööstust ja mis pole seetõttu majanduslikult nii kaugele arenenud, peavad leppima kehvema elujärjega. Nad moodustavad justkui kaks eri maailma.

Muidugi on need kaks maailma olemas isegi ühe ja sama riigi piires. Mõtle suhteliselt jõukatele maadele, mida mainiti eelmises artiklis. Ka seal on nii rikkaid kui vaeseid. Näiteks Ühendriikides läheb umbes 30 protsenti rahva kogusissetulekust 10 protsendi kõige jõukamate perede taskusse. Samal ajal peab 20 protsenti vaesemaid peresid tulema toime kõigest 5 protsendiga kogusissetulekust. Umbes samasugune olukord võib valitseda ka riigis, kus elad sina, eriti kui kohalik keskklass on väike. Aga isegi suhteliselt arvuka keskklassiga riikide valitsused pole siiani vaeste ja rikaste vahelist lõhet suutnud täielikult kõrvaldada.

Kumbki maailm pole ideaalne

Mõlemal maailmal on omad nõrgad kohad. Mõtle ilmselgetele probleemidele, millega puutuvad kokku need, kes elavad vaesemates maades. Arstiabi on äärmiselt piiratud. Samal ajal kui 9 jõukaimas riigis, mida mainitakse sel leheküljel, on 1 arst iga 242 kuni 539 elaniku kohta, siis 18 vaeseimas riigis on neid palju vähem: kõigest 1 arst iga 3707 kuni 49 118 kodaniku kohta. Seetõttu on arusaadav, et jõukates maades ulatub keskmine eluiga 73 aastani või üle selle. Samas rohkem kui pooltes vaeseimates riikides on keskmine eluiga tublisti alla 50 aasta.

Samuti on vaestes maades väga kesised võimalused hariduse omandamiseks, mistõttu lastel pole sageli muud valikut kui eluaegne vaesus. Seda olukorda iseloomustab kirjaoskuse tase. Kui 9-st rikkamast riigist 7-s on kirjaoskajate protsent 100 (ülejäänud kahes vastavalt 96 ja 97), siis 18 vaeseimas riigis kõigub kirjaoskus 81 ja 16 protsendi vahel, kusjuures neist 10-s on see alla 50 protsendi.

Siiski on ka rikkas riigis elamisel mõningaid puudusi. Samal ajal kui vaeste riikide elanikke vaevab toidunappus, söövad külluses elavad inimesed ennast üha sagedamini lausa surnuks. Raamat „Toidusõda” (Food Fight) väidab, et „maailma tõsiseim toiduprobleem alatoitumus on asendunud liigsöömise ja -joomisega”. Ja ajakiri „The Atlantic Monthly” ütleb: „Praegu on umbes 9 miljonit ameeriklast tervistohustavalt ülekaalulised, mis üldiselt võttes tähendab 45 või rohkemat liigset kilogrammi, kusjuures ülekaaluga seotud probleemide tõttu sureb Ühendriikides igal aastal enneaegselt umbes 300 000 inimest.” Seesama artikkel esitab arvamuse, et „ülekaalulisus võib maailma põletavaima terviseprobleemina edestada peagi nii nälja kui ka nakkushaigused”.a

Tõsi küll, jõukate riikide kodanikel on kõrgem elatustase, kuid samal ajal võivad nad asju pidada tähtsamaks kui inimestevahelisi suhteid, mistõttu nad panevad liiga palju rõhku omamisele ja liiga vähe elamisele. Seepärast kipuvad nad mõõtma inimese tähtsust ja väärtust tema töökoha, palga või omandi järgi, mitte tema teadmiste, tarkuse, võimete või heade omaduste järgi.

Rõhutamaks seda, et lihtne eluviis võimaldab õnnelikum olla, esitati Saksa uudisteajakirja „Focus” artikli pealkirjas küsimus: „Kui rahulduks õige natuke vähemaga?” Selles artiklis öeldi: „Enamik läänemaailma kodanikke pole praegu sugugi õnnelikumad kui aastakümneid tagasi, kuigi jõukus on vahepeal vapustavalt kasvanud. ... Igaüks, kelle süda on asjade küljes, võib tõenäolisemalt õnnest ilma jääda.”

Täiuslik tasakaal

Faktid kinnitavad tõesti, et kuigi mõlemal, nii rikaste kui vaeste maailmal on mõningaid häid külgi, on neil ka omad puudused. Samal ajal kui vaeste maailm võib olla liiga lihtne, on rikaste maailm sageli liiga keeruline. Kindlasti oleks väga kasulik, kui need kaks maailma teineteiselt midagi õpiksid! Aga kas on realistlik arvata, et selles suhtes võidakse üldse kunagi saavutada täiuslik tasakaal?

Inimlikust seisukohast lähtudes võib sulle tunduda, et kuigi sellise eesmärgini oleks tore jõuda, pole inimesed selleks lihtsalt võimelised. Ja ajalugu kinnitab su arvamust. Sellegipoolest pole olukord kaugeltki lootusetu. Ehk pole sa võtnud arvesse selle probleemi kõige loogilisemat lahendust. Milline see võiks olla?

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 6]

„Ülekaalulisus võib maailma põletavaima terviseprobleemina edestada peagi nii nälja kui ka nakkushaigused.” („The Atlantic Monthly”)

[Arvjoonis lk 5]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Riikide loetelu on tähestikuline

9 rikkaimat riiki

Meeste keskmine eluiga (aastates) Kirjaoskus (%)

Ameerika ühendriigid

74,4 95,5

Belgia

75,1 100

Island

78,4 100

Jaapan

78,4 100

Kanada

76,4 96,6

Luksemburg

74,9 100

Norra

76,5 100

Šveits

77,7 100

Taani

74,9 100

18 vaeseimat riiki

Meeste keskmine eluiga (aastates) Kirjaoskus (%)

Benin

50,4 37,5

Burkina faso

43 23

Burundi

42,5 48,1

Etioopia

47,3 38,7

Guinea-bissau

45,1 36,8

Jeemen

59,2 46,4

Kongo vabariik

49 80,7

Madagaskar

53,8 80,2

Malawi

37,6 60,3

Mali

44,7 40,3

Mosambiik

38,9 43,8

Nigeeria

50,9 64,1

Niger

42,3 15,7

Rwanda

45,3 67

Sambia

35,3 78

Sierra leone

40,3 36,3

Tansaania

43,3 75,2

Tšaad

47 53,6

[Allikaviide]

Allikas: „2005 Britannica Book of the Year”

[Pildi allikaviide lk 4]

© Mark Henley/Panos Pictures