Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 6/07 lk 10-12
  • Abidjani töökad pesupesijad

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Abidjani töökad pesupesijad
  • Ärgake! 2007
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Pesupesijate töö
  • Palmiõliseep
  • Tööpäeva lõpp
  • Luksusasjast elutarbelise vahendini — seebi ajaloost
    Ärgake! 2005
  • Seep – „valutu vaktsiin”
    Ärgake! 2003
  • Mul on hea olla Jumala ligi
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2015
Ärgake! 2007
g 6/07 lk 10-12

Abidjani töökad pesupesijad

„ÄRGAKE!” ELEVANDILUURANNIKU-KORRESPONDENDILT

SÕITSIME kahekesi Elevandiluurannikul Abidjani linna lääneserva ning nautisime selle siginat-saginat täis Lääne-Aafrika linna vaateid ja hääli. Äkki haaras meie tähelepanu muljetavaldav vaatepilt. Üle tohutu rohumaa laiusid maas ja olid üles riputatud tuhanded värvikirevad riided. Mis oli selle ereda väljapaneku põhjus? Meie kohalikud sõbrad selgitasid seda meile meelsasti. See oli fanico’de töö.

Fanico’d on grupp kõvasti tööd rügavaid pesupesijaid. Varavalgest hilisööni teenivad sajad mehed ja mõned üksikud tugevad naised endale elatist käsitsi pesupesemisega Banco jões. Nende nimi on kombineeritud djulakeelsetest sõnadest fani, tähendusega ’riie’ või ’pesu’, ning ko, mis tähendab ’pesema’. Seega tähendab djulakeelne fanico ’keegi, kes peseb pesu’.

Pesupesijate töö

Ühel varahommikul külastasime fanico’sid nende tööpaigas, et nende huviäratava leivateenistuse kohta rohkem teada saada. Seal käis tõesti käbe askeldamine! Töö käis täie hooga. Tumedavõitu Banco jõgi oli kaetud suurte rehvidega, millesse olid asetatud kivid. Igal rehvil seisis pesupesija, ulatudes kuni vööst saadik vette, ning seebitas, kolkis ja küüris rõivaid.

Juba enne päikesetõusu käivad fanico pesumehed ukselt uksele ja koguvad kokku oma päevatöö. Mõned nende kliendid elavad rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel „pesumajast”. Pesumees veab rõivaid puitkärus või kannab neid tohutu kompsuna pea peal. Nõnda sammuvad fanico’d Banco jõe suunas. Seal võtab neid vastu paljukeelne tervituskoor, sest fanico’sid koguneb sinna paljudest Aafrika paikadest. Mõned on tegutsenud selles piirkonnas juba aastakümneid, nagu muskliline 60-ndates aastates pesumees Brama. Töö käib väsimatult, meestel on aastas vaid kolm vaba päeva.

Pesupesemine on väga raske töö. Nägime, kuidas üks mees pani maha sellise tohutu pesukuhila, mis paneks heituma iga perenaise. Ta sidus kompsu lahti ja asetas alustuseks kõik riidetükid vette likku. Seejärel ajas ta hiigelsuure palmiõliseebi vahutama ja tagus riidetükke ükshaaval vastu kivi. Vahel kasutas ta küürimisharja, et eemaldada tugevaid plekke. Kui palju riiete pesemine maksab? Seitse USA senti särk ja umbes 14 senti voodilina. See aitab mõista, miks fanico’d peavad endale elatise teenimiseks nii suurel hulgal pesu pesema.

Kui sa näeksid kogu seda hiigelsuurt pesukuhilat, tekiks sul ilmselt küsimus, kuidas nad ikka suudavad meeles hoida, kellele iga riideese kuulub. Arvasime, et ehk kasutavad nad samasugust süsteemi nagu mõned India pesumehed, kel on oma salajane riidemärgistussüsteem. Fanico’de süsteem erineb aga täielikult nende Inda kolleegide omast, kuid on sellegipoolest tõhus.

Meie kõiketeadev giid üritas meile fanico’de süsteemi selgitada. Kõigepealt, kui pesumees kogub pesu kokku, jätab ta silma järgi meelde iga pereliikme suurusnumbri, nii et ta teaks, kellele miski riidetükk kuulub. Ta ei kasuta mingeid silte ega tähiseid. Seejärel seob ta iga rõivatüki sama perekonna teiste rõivastega kindlast kohast kokku, näiteks vasakut või paremat varrukat, kraed või vööd pidi. Pesemise ajal jälgib ta alati hoolsalt, et sama perekonna riided püsiks koos. Siiski tundub selline meeldejätmisviis meile pisut keeruline. Nõnda me pärime ühelt fanico’lt, kas ta on kunagi kellegi riideid kaotanud või sassi ajanud. Tema üllatunud näoilme annab selgesti teada, mida ta mõtleb: „Ei ilmaski. Fanico ei kaota mitte kunagi ühtegi riidetükki!”

Kas võib mõni inimene lihtsalt tulla Banco jõe äärde ja hakata rõivaid pesema? Ei tule kõne allagi! Siin järgitakse rangeid reegleid. Tulevane fanico saab kolmekuulise prooviaja, mille käigus kogenud pesumees annab talle väljaõpet. Selle aja jooksul treenib õpipoiss ka spetsiaalset mälutehnikat. Kui ta selles läbi kukub, peab ta otsima tööd kusagilt mujalt. Kui aga uus fanico saab hästi hakkama, maksab ta väikese maksu ja talle määratakse tema isiklik kivi-autokummi-töökoht, mida keegi teine ei või kasutada.

Palmiõliseep

Seebil on oluline roll pesumehe töös. Seepärast õpetatakse algajale ka seda, kuidas palmiõliseepi õigesti kasutada. Tarvitusel on kolme tüüpi seepi, igaüks ise värvi. Valget ja kollast seepi kasutatakse kergelt määrdunud ning musta seepi tugevalt määrdunud rõivaste pesuks. Seebi teeb tumedaks palmiõli, mis on selle peamine komponent. Kuna iga fanico kasutab päevas ära vähemalt kümme seepi, siis on läheduses paiknevatel seebivalmistajatel nende jaoks alal pidev varu.

Külastasime üht lihtsat seebivalmistuskoda „pesula” külje all mäenõlval. Tõsine seebitegu algab kell kuus hommikul. Töölistel on juba ostetud kohalikult turult vajalikud komponendid nagu palmirasv, kaaliumhüdroksiid, sool, annoonapuumahl, kookosõli ja kakaovõi – kõik biolagunevad ained. Neid aineid keedetakse koos tohutus metallvaadis lõkke kohal. Pärast keetmist haudub seep umbes kuus tundi, seejärel valatakse see plekknõudesse ning lastakse tahkuda. Mitu tundi hiljem lõigatakse seep suurteks tükkideks.

Seejärel viib seebivalmistaja seebitükke täis vanni oma pea peal kandes need alla fanico’dele. Kuidas ta need pesumeestele kätte jagab, kui need on jõevees ametis? Ta lihtsalt läheb ise koos seebikandamiga vette, ujutab vanni vees ja jagab seepi kõigile, kes seda vajavad.

Tööpäeva lõpp

Kui fanico’l on pesu pestud, läheb ta lähedalasuvale mäenõlvale ja seab värskelt pestud pesu ritta rohule või riputab improviseeritud pesunööridele. Nõnda tekibki see värviküllane vaatepilt, mis tõmbas alguses meie tähelepanu. Nüüd on ka aeg, mil pesumehed saavad päevatööst pisut hinge tõmmata. Hilisel pärastlõunal, kui riided on kuivanud, voldivad nad hoolikalt kõik riided kokku ning võib-olla ka triigivad mõnda eset söetriikrauaga. Päeva lõpus seovad nad puhta ja pressitud pesu kompsuks kokku ning viivad omanikele tagasi.

Kui nägime ülesriputatud rõivaridu esimest korda, ei osanud me aimatagi, kui suur töö on selle vaatepildi taga. Seepärast olime väga rõõmsad, et saime külastada Abidjani fanico’sid, sest nüüd me mõistame ja hindame rohkem kõigi pesupesijate tööd kogu maailmas.

[Kaart lk 10]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

ELEVANDILUURANNIK

[Pilt lk 12]

Seebivalmistaja seepi müümas

[Pildi allikaviide lk 10]

PhotriMicroStock™/C. Cecil

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga