Eelarvamused ja diskrimineerimine. Kus on juured?

„Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.” (Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 1)

KÕRGEST ideaalist hoolimata kannab inimkond ikka veel endaga eelarvamuste ja diskrimineerimise taaka. Selles kurvas tõsiasjas ei peegeldu mitte ainult meie ajastu vaim, vaid ka inimeste ebatäius (Laul 51:7). Ja siiski pole olukord üldse mitte lootusetu. Tõsi küll, me ehk ei suuda kõrvaldada diskrimineerimist, mida me enda ümber näeme, kuid me saame juurida välja meis endis pesitseda võivad eelarvamused.

Kõigepealt on tähtis tunnistada, et mitte keegi meist pole eelarvamuste suhtes immuunne. Raamatus „Understanding Prejudice and Discrimination” öeldakse: „Võib-olla kõige olulisemad eelarvamuslikkuse uurimisest tulenevad järeldused on need: 1) mitte ükski mõtlev ja rääkiv inimene pole kaitstud selle eest, et temas võib olla peidus eelarvamusi, 2) eelarvamustest lahtisaamiseks läheb üldjuhul vaja sihikindlaid jõupingutusi ja teadlikkust, 3) piisava motivatsiooni korral see õnnestub.”

Võitluses eelarvamustega on nimetatud „tõhusaimaks abivahendiks” haridust. Näiteks võib asjakohane haridus paljastada eelarvamuslikkuse peapõhjused, võimaldada meil objektiivsemalt enda hoiakuid analüüsida ning juhul kui oleme ohvrid, aidata meil arukalt toimida.

Kus on juured

Eelarvamuslikkus paneb inimesi moonutama, vääriti tõlgendama ja koguni ignoreerima fakte, mis sattuvad vastuollu nende juba eelnevalt kinnistunud hinnangutega. Eelarvamused võivad saada alguse näiliselt süütutest, kuid ebakohastest traditsioonilistest väärtustest, või sellest, kui sihilikult propageeritakse vildakaid vaateid teiste rasside ja kultuuride kohta. Eelarvamuslikkust võivad õhutada ka natsionalism ja väärusuõpetused. Samuti võib see kasvada välja liigsest uhkusest. Miks mitte analüüsida järgnevate punktide ja asjasse puutuvate piibliliste põhimõtete valgusel enda hoiakuid, jõudmaks selgusele, kas on vaja võtta ette muudatusi.

Kaaslased. Inimesed on oma olemuselt sotsiaalsed ja see ongi hea. Ütleb ju ka Piibel, et „kes ennast teistest eraldab, otsib põhjust tüliks” ega tegutse mõistlikult (Õpetussõnad 18:1). Kuid kaaslasi tuleks meil valida arukalt, sest nad avaldavad meile tugevat mõju. Lapsevanemad, olge siis targad ja tundke tõsist huvi selle vastu, kellega teie lapsed läbi käivad. Uuringud on näidanud, et juba kolmeaastastel lastel võivad kujuneda rassieelarvamused, mida nad omandavad teiste inimeste hoiakute, sõnade ja žestide põhjal. Muidugi mõista peaksid vanemad ise tegema kõik, mida suudavad, et avaldada oma lastele head mõju, sest on ju teada, et üldiselt on lapse väärtushinnangute kujundamise olulisim tegur vanemate mõju.

◼ Mida ütleb Piibel? „Õpeta poisile [või tüdrukule] teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!” (Õpetussõnad 22:6.) „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!” (Õpetussõnad 13:20.) Võiksid endalt lapsevanemana küsida: kas ma juhatan oma lapsi käima teed, mis on Jumala silmis õige? Kas ma käin läbi inimestega, kes mulle head mõju avaldavad? Kas mina avaldan teistele head mõju? (Õpetussõnad 2:1–9.)

Natsionalism. Üks sõnaraamat defineerib natsionalismi kui „rahvuslikku eneseteadvust, mis seab ühe rahvuse ülemaks teistest ning asetab põhirõhu omaenda kultuuri ja huvide edendamisele, samas vastandades end teiste rahvuste kultuuri ja huvidega”. Poliitikateaduse professor Ivo Duchacek on täheldanud oma raamatus „Conflict and Cooperation Among Nations”: „Natsionalism jagab inimesed rühmitustesse, kes üksteist ei taha sallida. Nii mõtlevadki inimesed kõigepealt nagu ameeriklased, venelased, hiinlased, egiptlased või peruulased ning alles seejärel – kui üldse – nagu inimesed.” ÜRO endine peasekretär kirjutas: „Nii paljud tänapäeval meie ees seisvad probleemid tulenevad valedest hoiakutest – osa neist on omandatud peaaegu alateadlikult. Nende hulgas on kitsarinnalise natsionalismi kontseptsioon „see on minu riik, olgu tal õigus või mitte”.”

◼ Mida ütleb Piibel? „Nõnda on Jumal maailma [tervet inimkonda] armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16, meie kursiiv.) „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35, meie kursiiv). Küsi endalt: kui Jumala armastus on erapooletu – hõlmates kõigist rahvustest inimesi, kaasa arvatud mind –, siis kas ei peaks ma püüdma teda jäljendada, eriti veel, kui ma pean end tema kummardajaks?

Rassism. Rassistid arvavad, et „rassiga saab seletada inimeste iseloomu või võimete erinevusi ning et üks rass on kõrgem kui teised”, täheldab üks sõnaraamat. Ent nagu märgib „The World Book Encyclopedia”, pole teadlased „sellistele väidetele [rassilisest üleolekust] leidnud mitte mingit teaduslikku alust”. Rassismi õhutatud jäme ülekohus, nagu näiteks ühtede inimeste õiguste süstemaatiline jalge alla tallamine teiste poolt, on ilmselgeks tõendiks, et rassism tugineb valedele ja eksiarvamustele.

◼ Mida ütleb Piibel? „Tõde teeb teid vabaks!” (Johannese 8:32.) „[Jumal] on ühest ainsast teinud kogu inimkonna” (Apostlite teod 17:26). „See pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” (1. Saamueli 16:7.) Küsi endalt: kas ma püüan näha kõiki inimesi nii, nagu Jumal näeb? Kas ma püüan jõuda selgusele, millised on teise rassi või kultuuri kuuluvad inimesed tegelikult, tutvudes mõningatega neist isiklikult? Kui me saame inimestega isiklikult tuttavaks, suudame kergemini vabaneda eksitavatest stereotüüpidest.

Religioon. Raamatus „The Nature of Prejudice” öeldakse: „Kui inimesed kasutavad [isekate püüdluste] ja enda etniliste huvide õigustamiseks religiooni, on jälestusväärsed teod vältimatud. Sel juhul liitub religioon eelarvamuslikkusega.” Samas raamatus täheldatakse, et iseäranis rabav on see, kui hõlpsasti paljudel usklikel „asendub vagadus eelarvamuslikkusega”. Nende sõnade tõendusmaterjaliks on teatud rassi välistavad kirikud, usuvaen ja -vägivald ning religioonist õhutust saanud terroriaktid.

◼ Mida ütleb Piibel? „Ülalt [Jumalalt] pärinev tarkus on ... rahumeelne, leebe, ... erapooletu” (Jakoobuse 3:17, P 1997). „Tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja [religioosses] tões” (Johannese 4:23). „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad” (Matteuse 5:44). Küsi endalt: kas minu religioon propageerib siirast armastust kõikide vastu, ka nende vastu, kes ehk soovivad mulle halba teha? Kas minu kiriku uksed on avatud kõiksugu inimestele, sõltumata nende rahvusest, nahavärvist, soost, sissetulekust või sotsiaalsest staatusest?

Uhkus. Uhkus ülemäära kõrge enesehinnangu ehk ülbuse kujul võib teha inimese eelarvamustele altimaks. Näiteks võib inimesel tekkida uhkuse tõttu üleolekutunne või põlgus nende suhtes, kel on kehvem haridus või kes pole aineliselt heal järjel. Ka võib ta kergesti kalduda uskuma enda rahvusrühma õilistavat propagandat. Osavad propagandistid, nagu näiteks natsidiktaator Adolf Hitler, on sihilikult õhutanud rahvus- ja rassiuhkust, et pälvida rahvamasside toetust ning laimata neid, keda peetakse teistsugusteks või ebasoovitavateks.

◼ Mida ütleb Piibel? „Iga südamest ülbe on Jehoova meelest hirmus” (Õpetussõnad 16:5). ’Ärge tehke midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvake alanduses üksteist ülemaks kui iseennast’ (Filiplastele 2:3). Küsi endalt: kas ma tunnen salamisi rõõmu meelitavate kommentaaride üle oma rassi või rahvusgrupi kohta või halvustavate märkuste üle teiste kohta? Kas ma kipun olema kiivas nende suhtes, kel on andeid, mis minul puuduvad, või tunnen ma nende võimete pärast siirast rõõmu?

Jah, Piibel manitseb täiesti põhjendatult: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23). Niisiis, pea oma südant väga kallihinnaliseks ja ära luba mitte millelgi seda rikkuda, vaid täida see Jumala tarkusega! Ainult sel juhul „otsustusvõime valvab su üle, mõistus kaitseb sind, päästes sind kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt” (Õpetussõnad 2:10–12).

Mida aga teha, kui meil tuleb kannatada eelarvamuslikkuse või diskrimineerimise all? Sellesse teemasse süüvib järgnev artikkel.

[Väljavõte lk 6]

Kui me saame inimestega isiklikult tuttavaks, suudame kergemini vabaneda eksitavatest stereotüüpidest