Kas religioon edendab rahu?

JERUUSALEMMA Püha Haua kirikut peavad paljud ristiusumaailma kõige pühamaks kirikuks, samas on sellest saanud religioosse vaenu ja tüli sümbol. Pärimuse järgi on kirik ehitatud paika, „kuhu Kristus väidetavalt maeti ja kust ta surnuist üles äratati”. Siiski on selles hardalt austatud paigas toimunud mitmeid vägivaldseid kokkupõrkeid. Kuue erineva „kristliku” religiooni mungad ja preestrid on kiriku kasutamisõiguse pärast üksteist rünnanud. Rivaalitsemine süveneb iga aastaga. Asjasse on tulnud sekkuda automaatrelvadega varustatud märulipolitseil, kes on kiriku ajutiselt enda valdusesse võtnud.

Ajalugu täis vägivalda

Püha Haua kiriku ümber toimuvad sündmused on osa pikast ajaloost täis verevalamist ja tapatalguid, mille taustaks on usuline tulisus. Raamat „Violence in God’s Name” teeb ülevaate hiljutistest konfliktidest maailma eri paigus, mainides muu hulgas: „Indoneesiast Põhja-Iirimaani, Lähis-Idast Kašmirini, Indiast Nigeeriani, Balkani maadest Sri Lankani õigustavad kristlased, budistid, juudid, hindud, muslimid ja sikhid vägivalla kasutamist eesmärgiga kaitsta oma usulist eripära ja huvisfääri.”

Samas aga peab enamik religioone rahu ja ühtsust oma peamiseks õpetuseks. Aegade jooksul on religioon kirglikult propageerinud altruistlikke põhimõtteid, nagu ligimesearmastus ja inimelu pühaduse austamine. Kas ei peaks siis religioon kasutama oma muljetavaldavat jõudu ka rahu edendamiseks? Neil, kes siiralt soovivad Jumalat teenida, tasub seda küsimust lähemalt uurida.