Sellest, kuidas ilm võib muuta ajaloo kulgu
TALLETATUD ajalugu räägib meile tähelepanuväärsetest juhtumitest, kus sündmuste kulgu on suuresti mõjutanud ilm. Vaadelgem vaid kahte näidet.
Kui möllas torm
Aastal 1588 läkitas Hispaania kuningas Felipe II Võitmatu Armaada nime all tuntud laevastiku Inglismaad vallutama. Paraku ei läinud kõik ootuspäraselt, sest plaanid lõi sassi ilm.
Hispaania sõjalaevastik sisenes La Manche’i väina, kus talle tulid vastu Inglise sõjalaevad. Inglise kergemad ja kiiremad laevad astusid Hispaania laevade vastu võitlusse, kuid ei tekitanud märkimisväärset kahju. Seejärel heitis Võitmatu Armaada ankrusse Calais’ lähistel, et võtta Inglismaale plaanitud invasiooniks vägesid pardale.
Vahepeal aga süütasid inglased pimeduse varjus mitu omaenda mehitamata laeva, mis tuule ja soodsa merehoovuse toimel triivisid otsejoones Hispaania ankurdatud laevade poole. Süütelaevade eest pääsemiseks raiusid paljud Hispaania laevad ankruköied läbi. Hispaanlaste selline tegutsemine osutus neile hiljem hukatuslikuks.
Pärast seda Calais’s toimunud intsidenti suundusid mõlemad laevastikud taganttuult kasutades Põhjamerele. Selleks ajaks oli Inglise laevastiku püssirohutagavara ammendunud, mistõttu ta taandus Inglismaa rannikule. Võitmatu Armaada, kellele tuul oli vastu ja kelle tee Hispaaniasse tõkestasid inglased, oli sunnitud purjetama ümber Šotimaa põhja poole, et seejärel liikuda lõunasse Iirimaa poole vabasse vette ja lõpuks tagasi Hispaaniasse.
Selleks ajaks oli Hispaania laevastik sattunud tõsisesse toidu- ja veepuudusesse, pealegi oli kahjustatud laevadel palju haavatud meremehi, samuti möllas seal skorbuut. Seetõttu pandi kogu laevastik näljaratsioonile, mis meeskondi veelgi nõrgestas.
Kui laevastik oli sõitnud ümber Šotimaa, kandis raevukas Atlandi torm paljud laevad Iirimaa ranniku poole. Tavapärane kaitseabinõu oleks olnud ankrusse heita ja soodsaid tuuli ootama jääda. Ent kuna eelnenud kokkupõrkes süütelaevadega olid paljud ankruköied läbi raiutud, purunes 26 Hispaania laeva vastu Iirimaa rannikut, nii et elu kaotas 5000–6000 meest.
Ajaks, mil Võitmatu Armaada Hispaaniasse tagasi jõudis, oli minetatud peaaegu 20 000 inimelu. Ilmselt oli ilm saanud otsustavaks teguriks, miks kaotati nii palju inimelusid ja laevu. Näib, et nõnda arvasid ka hollandlased. Võitmatu Armaada hingusele mineku puhuks andsid nad hiljem välja medali, kus populaarset uskumust, et loodusõnnetuste taga on Jumal, kajastavad sõnad „Jehoova lõi ja nad puistati laiali”.
Lüüasaamine vihma tõttu
Veel üks tõsiselt ilmast mõjutatud maailmapöördeline sündmus oli aastal 1815 toimunud Waterloo lahing. Ajaloolistel andmetel tapeti või haavati Belgias Brüsselist 21 kilomeetri kaugusel lõunas asunud Waterloo lahinguväljal vaid mõne tunni jooksul üle 70 000 mehe. Briti hertsog Wellington valis lahinguvälja ning säilitas eelispositsiooni. Olgugi et Napoleoni juhitud Prantsuse armee oli Wellingtoni vägedest suurem, oli Napoleonil tarvis vaenlast lüüa enne öö kättejõudmist, sest selsamal ööl olid Wellingtonile saabumas preislaste abiväed. Kuid taas kord oli võtmerollis ilm.
Lahingule eelneval ööl sadas paduvihma. Enamikule sõduritele sööbis see öö meelde haletsusväärseima episoodina elus. Kui kellelgi õnnestuski väike telk püsti panna, olid asemed nii läbi ligunenud, otsekui lamataks järvepõhjas, nagu üks sõdur kurtis. Vettinud pinnas muutus soomülkana pehmeks. Et Wellingtoni varakult lüüa, tahtis Napoleon alustada lahingut koos esimeste koidukiirtega. Ent rünnakuga saadi hakata pihta alles mitu tundi hiljem.
Viivituse peamine põhjus oli pinnas, mis pidi mingil määral tahenema, enne kui kokkupõrge võis alata. Muda tõttu polnud Napoleoni armastatud suurtükid enam nii tõhusad. Kõigepealt vähenes tulistamise ulatus, sest raskeid masinaid polnud nii lihtne mudas liigutada. Teiseks pidid suurtükikuulid maapinnalt rikošetina tagasi põrkama ja seeläbi Wellingtoni vägedele lisakahju põhjustama, ent asi luhtus, sest pehme, vett täis pinnas neelas lõviosa energiast. Napoleonile ja ta vägedele osutus see katastroofiks. Nii läkski, et äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu sai Napoleoni armee lüüa ning ta ise saadeti pagendusse.
Mõlemast eelkirjeldatud juhtumist paistab selgelt, et neis maailma vapustanud sündmustes oli otsustav osa ilmal. Sellisel sündmuste arengul omakorda oli võtmeroll Briti impeeriumi tõusus.
[Pilt lk 24]
Võitmatu Armaada
[Allikaviide]
© 19th era/Alamy
[Pilt lk 25]
Waterloo lahing
[Allikaviide]
© Bettmann/CORBIS