Kannatustele on tarvis lõpp teha!
Khieu kannatused algasid siis, kui ta isa tapeti selle eest, et tema lehmad pääsesid naabri maisipõllule uitama. Hiljem hukkasid Kambodža punakhmeerid ta ema ja kaks õde. Seejärel sandistas maamiin Khieu. Mees ootas 16 päeva džunglis abi saabumist. Tema jalg tuli amputeerida. „Ma ei tahtnud enam elada,” sõnab Khieu.
ILMSELT oled sinagi märganud, et kannatused ei tee inimeste vahel vahet. Loodusõnnetused, haigused ja invaliidistumine, vägivallakuriteod ning teised tragöödiad võivad tabada igaüht igal pool ja igal ajal. Humanitaarabiorganisatsioonid on näinud suurt vaeva, et kannatusi ära hoida või inimestele mingitki kergendust tuua. Kuid mida on nad suutnud korda saata?
Võtkem näiteks võitluse nälja vastu. Ajalehe „Toronto Star” teatel on loodusõnnetuste tõttu jäänud paljud kodutuks ja ilma toiduta. Kuid ajaleht mainib, et „nälga leevendada püüdvate agentuuride tööd tõkestab üha kasvav vägivald”.
Juhtpoliitikud, sotsiaaltöötajad ja meedikud on andnud ühiselt oma parima, et leevendada inimeste kannatusi, kuid tulemused on valmistanud pettumust. Programmid majanduskasvu ergutamiseks pole kõrvaldanud vaesust. Vaktsiinid, ravimid ja moodne kirurgiatehnika ei suuda teha lõppu haigustele. Politseinikud ja rahuvalvajad vaatavad abitult pealt, kuidas vägivallakuriteod jätkuvad ja isegi lisanduvad.
Miks on nii palju kannatusi? Kas Jumal hoolib inimeste hädadest? Nagu näeme järgnevatelt lehekülgedelt, on miljonid inimesed leidnud Piiblist neile küsimustele rahuldustpakkuvad vastused.