Kumb vaade on arukam?
ELU algust maakeral pole näinud ükski inimene. Samuti pole keegi näinud, kuidas arenes üks elusliik teiseks – näiteks roomaja imetajaks.a Et teha järeldusi elu päritolu kohta, tuleb meil niisiis toetuda saadaolevatele tõenditele. Lisaks peame laskma rääkida tõenditel endil, selle asemel et panna neid ütlema seda, mida meie soovime neid ütlevat.
Paraku näevad paljud ateistid teadust läbi materialismiprillide. Materialism on filosoofia, mille kohaselt on elu tekkepõhjuseks pelgalt mateeria. „Meie panustame esmajärjekorras ... materialismile,” kirjutab evolutsionist Richard Lewontin. „Materialism on ainuvõimalik, sest me ei tohi isegi kaaluda võimalust, et Jumal on olemas.” Seepärast haaravadki materialistid innukalt kinni ainsast alternatiivist, mis neil on – evolutsioonist.
Samuti usuinimestel võib olla eelarvamusi, mis ei lase neil teadusesse õigesti suhtuda. Toome näite: nagu varem mainisime, on kreatsioniste, kes pooldavad ekslikku arusaama, nagu oleks Jumal loonud maailma kuue sõnasõnalise päevaga mõni tuhat aastat tagasi. Lähtudes sellisest jäigast seisukohast, üritavad nad vägisi sobitada tõendeid oma ülimalt sõnasõnalise piiblitõlgendusega. (Vaata kasti „Kui pikk on „päev”?”, lk 9.) Need, kes tõlgendavad sedavõrd äärmuslikult nii Piiblit kui teadust, jäävadki oma usu toetuseks tõendusmaterjali otsides rahuldustpakkuvate vastusteta.
Milline vaade on kooskõlas kõigi faktidega?
Mis puutub elusorganisme moodustavate keerukate molekulide päritollu, usub osa evolutsioniste järgmist:
1. Mingil kombel ühinesid põhielemendid lihtsateks molekulideks.
2. Seejärel seostusid need molekulid täpsesse järjestusse, mis on eelduseks DNA, RNA või valgu moodustumiseks, nii et need oleksid suutelised talletama infot, mis on vajalik elutegevust tagavate ülesannete täitmiseks.
3. Mingil moel koondusid need molekulid enda kopeerimiseks vajalikku konkreetsesse järjestusse. Kui poleks kopeerumist, ei oleks võimalik ei evolutsiooniline areng ega loomulikult ka elu kui selline.
Kuidas siis need elutegevust tagavad molekulid moodustusid ja endale hämmastavad omadused said, kui puudus mõistuslik kavandaja? Evolutsiooniteadus pole suutnud anda elu päritolu kohta küllaldasi selgitusi ega rahuldustpakkuvaid vastuseid. Nii ongi, et need, kes Looja eesmärgipärast sekkumist eitavad, omistavad jumalikku väge mõistuseta molekulidele ja loodusjõududele.
Mida aga näitavad faktid? Selle asemel et molekulid oleksid arenenud keerukateks eluvormideks, osutavad teadaolevad tõendid hoopis vastupidisele: füüsikaseadused määravad, et keerukad objektid – masinad, hooned ja ka elusrakud – aja jooksul lagunevad.b Ometi väidavad evolutsionistid vastupidise võimalikkust. Näiteks öeldakse raamatus „Evolution for Dummies”, et evolutsioon sai toimuda, kuna maakera „saab päikeselt määratus koguses energiat ning see energia põhjustabki keerukuse taseme tõusu”.
Vaieldamatult läheb korratusest korra loomiseks tarvis energiat – näiteks selleks, et telliseid, puitu ja naelu kasutades maja püsti panna. Ent seda energiat on vaja hoolsalt reguleerida ja täpselt juhtida, sest juhitamatu energia pigem kiirendab lagunemist, nagu näiteks kiirendavad ehituse lagunemist päikeselt tulev energia ja ilmastik.c Evolutsiooni uskujad ei suuda piisavalt selgitada, mil moel energiat loomisvõimeliselt juhtida.
Kui me aga näeme elu ja universumi taga targa Looja kätetööd, kelle käsutuses on „külluslikult dünaamilist energiat”, suudame selgitada lisaks elu infosüsteemide keerukusele ka neid peenhäälestatud jõude, mis valitsevad mateeriat alates hiiglaslikest galaktikatest kuni tibatillukeste aatomiteni (Jesaja 40:26, UM).d
Usk Loojasse on kooskõlas ka praegu üldtunnustatud seisukohaga, et füüsilisel universumil on olnud algus. „Alguses lõi Jumal taevad ja maa,” ütleb kirjakoht 1. Moosese 1:1.
Iga uus avastus teeb materialismifilosoofia kaitsmise üha raskemaks ja see tõsiasi on pannud mõningaid ateiste oma vaateid ümber hindama.e On tõepoolest endisi ateiste, kes on jõudnud järeldusele, et universumi imelised erijooned on silmaga nähtav tõend Looja Jehoova Jumala „nähtamatute omaduste” ja „igavese jõu” kohta (Roomlastele 1:20). Kas poleks hea asja üle põhjalikumalt järele mõelda? Ei ole olemas teemat, mis oleks olulisem või määravama tähtsusega.f
[Allmärkused]
a Ehkki bioloog Ernst Mayr uskus kaljukindlalt evolutsiooni, möönis ta, et „fossiilseid ladestusi iseloomustab pidevusetus”, sest uued organismitüübid ilmuvad järsku.
b Sellise lagunemise taga on teadlaste sõnul termodünaamika teine seadus. Lihtsalt öeldes on selle seaduse kohaselt loomulikuks suundumuseks degenereerumine korrast korratuse poole.
c DNA-d saavad muuta mutatsioonid, mille põhjustajaks võib olla näiteks radiatsioon või teatud keemilised ained. Ent see ei vii uute liikide tekkimiseni. (Vaata 2006. aasta septembrikuu „Ärgake!” artiklit „Kas evolutsioon on fakt?”.)
d Vaata raamatut „Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?” (väljaandjad Jehoova tunnistajad).
e Vaata 2010. aasta novembrikuu „Ärgake!” artiklit „Kasvasin ateistlikus peres”.
f Lisainfot küsimuse kohta, kas loomine või evolutsioon, võib leida brošüüridest „Kas elu on loodud?” ja „Elu päritolu. Viis vältimatut küsimust” (väljaandjad Jehoova tunnistajad).
[Kast lk 8]
KAS INIMESED ARENEVAD VÕI MANDUVAD?
Mõningad teadlased väljendavad tõsist muret, et kuhjuvate mutatsioonide ehk vigade tõttu inimese genoom tegelikult mandub. Kui see fakt paika peab, õõnestab see vaadet, et me areneme ehk täieneme. Ent miks on inimese genoomis vigu, kui Jumal selle loonud on? Piibel ütleb seda, milleks teadus võimeline pole: inimese ebatäius tuleneb patust ehk sõnakuulmatusest Jumalale. „Ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm,” öeldakse kirjakohas Roomlastele 5:12. Seega räägib manduv genoom evolutsiooni kahjuks, kuid Piibli kasuks. Kas see tähendab genoomi lõputut mandumist? Ei! Jumal on tõotanud inimeste asjadesse sekkuda ja heastada kogu selle kahju, mida meie esivanemad põhjustasid. Jah, meie genoomi täiustab Looja, aga mitte mõistuseta evolutsioon (Ilmutus 21:3, 4).
[Kast lk 9]
KUI PIKK ON „PÄEV”?
Piiblis võib sõna „päev” viidata erisugustele ajaperioodidele. Näiteks kirjakohas 1. Moosese 2:4 (UM) räägitakse kogu kuuepäevasest loomisperioodist kui „päevast, mil Jehoova Jumal tegi maa ja taeva”. Ilmselt hõlmas iga päev märkimisväärselt pikka perioodi. Huvitav on see, et kuigi Piibel mainib kõigi esimese kuue päeva lõppu eraldi, pole seal üldse juttu seitsmenda päeva lõpust. Miks? Sest see päev veel kestab (1. Moosese 2:3; Heebrealastele 4:4–6, 11).
[Pilt lk 8]
Ilma hoolduseta kipub kõik lagunema
[Pilt lk 8, 9]
Universumi ehituses ilmnevad Jumala vägi ja muud omadused