Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 10/13 lk 8-11
  • Kolm asja, mida raha eest ei saa

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kolm asja, mida raha eest ei saa
  • Ärgake! 2013
  • Sarnased artiklid
  • Tasakaalukas suhtumine rahasse
    Ärgake! 2015
  • Kas raha on kõige kurja juur?
    Vastused piibliküsimustele
  • Kuidas rahaga ümber käia
    Mis teeb pereelu õnnelikuks?
  • Raha
    Ärgake! 2014
Veel
Ärgake! 2013
g 10/13 lk 8-11

KAANETEEMA

Kolm asja, mida raha eest ei saa

TUNDUB irooniline, et isegi olukorras, kus on oht jääda ilma oma töökohast, kodust või pensionist, on paljudel siiski justkui kinnisidee saada omale kõiksugu asju, mida raha eest võib osta.

Sellised inimesed on lihtne saak müügimeestele, kelle salakavalate müügikampaaniate eesmärgiks on meid veenda, et me peame saama omale suurema maja, parema auto ja tuntud firmamärgiga riided. Aga kui raha pole? Siis on ju võimalik osta võlgu! Paljude jaoks on esmatähtis jätta mulje, et neil on palju raha, isegi kui nad on suurtes võlgades.

Varem või hiljem tuleb neil ikkagi tõele näkku vaadata. „Ostes võlgu igasugu läikivaid tarbekaupu vaid selleks, et tunda end võitjana, on sama mis suitsetada oma tuju tõstmiseks crack-kokaiini,” öeldakse raamatus „The Narcissism Epidemic”. „Mõlemad on esmapilgul odavad ja toimivad hästi, kuid nende mõju on lühiajaline. Lõpptulemuseks on tühi rahakott ja masendus.”

Piibel näitab, kui rumal on oma „varaga uhkeldamine” (1. Johannese 2:16). Kui meie kinnismõtteks on ainelise vara soetamine, siis juhib see meie tähelepanu eemale asjadelt, mis on elus palju tähtsamad, kuid mida raha eest osta ei saa. Vaatame kolme näidet.

1. LÄHEDASED PERESUHTED

Teismeline tüdruk Briannea USA-st tunneb, et tema isa jaoks on liiga tähtis tema töö ja raha, mida ta sellega teenib. „Meil on olemas kõik vajalik ja isegi rohkem, kuid isa pole kunagi kodus, sest ta viibib pidevalt tööreisidel. Ma tean, et ta töö nõuab seda, aga ta võiks ju võtta aega ka oma pere jaoks,” ütleb Brianne.

Mõtteainet. Mida võib selle tüdruku isa hiljem oma elus kahetseda? Kuidas mõjutab materiaalsete asjade ületähtsustamine tema suhteid oma tütrega? Mida vajab tema pere rohkem kui raha?

Piibli põhimõtted:

  • „Rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed . . . iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:10, P 1988).

  • „Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine” (Õpetussõnad 15:17).

Kokkuvõtteks. Lähedasi peresuhteid pole võimalik osta. Me saavutame need siis, kui veedame aega koos oma pereliikmetega, väljendame nende vastu armastust ja pöörame neile piisavalt tähelepanu (Koloslastele 3:18—21).

2. TÕELINE TURVATUNNE

„Ema räägib mulle kogu aeg, et ma peaksin abielluma rikka mehega ja õppima sellist ametit, mis võimaldab mul hästi ära elada,” ütleb 17-aastane Sarah. „Tundub, et ainus asi, millele ta mõtleb, on see, kuidas raha saada.”

Mõtteainet. Milliseid muresid sul on oma tuleviku suhtes? Millal saab põhjendatud murest liigne mure? Kuidas võiks Sarah’ ema olla oma tütrele tasakaalukamaks eeskujuks seoses materiaalse kindlustatusega?

Piibli põhimõtted:

  • „Ärge enam koguge endale varandust maa peale, kus koi ja rooste seda söövad ning vargad sisse murravad ja varastavad” (Matteuse 6:19).

  • „Te ei tea . . . milline on teie elu homme” (Jaakobuse 4:14).

Kokkuvõtteks. Oma tuleviku kindlustamiseks on vaja teha midagi enamat kui vaid raha kokku kuhjata. Raha võidakse ära varastada ning selle eest pole võimalik osta tervist või hoida ära surma (Koguja 7:12). Piibel annab teada, et tõelise turvatunde allikaks on see, et tunneme Jumalat ja teame tema eesmärke (Johannese 17:3).

3. RAHULOLU

„Mu vanemad õpetasid mind elama lihtsalt,” ütleb 24-aastane Tanya. „Minul ja mu kaksikõel oli õnnelik lapsepõlv, ehkki enamasti oli meil just nii palju raha, et tulime ots otsaga välja.”

Mõtteainet. Miks võib olla raske rahulduda vaid eluks hädavajalikuga? Millist eeskuju annan mina oma pereliikmetele selles, kuidas rahasse suhtuda?

Piibli põhimõtted:

  • „Kui meil on olemas toit, riided ja peavari, siis olgem nendega rahul” (1. Timoteosele 6:8).

  • „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et neil on vaimsed vajadused” (Matteuse 5:3).

Kokkuvõtteks. Elus on palju tähtsamaid asju kui need, mida raha eest saab osta. Piiblis on kirjas: „Isegi kui inimesel on kõike külluses, ei taga talle elu see, mis tal on” (Luuka 12:15). Suurimat rahulolu tunneme, kui saame vastused sellistele tähtsatele küsimustele nagu:

  • Mis on elu mõte?

  • Mida toob tulevik?

  • Kuidas rahuldada oma vaimseid vajadusi?

Selle ajakirja väljaandjad Jehoova tunnistajad aitavad hea meelega sul neile küsimustele vastused leida.

a Nimesid on muudetud.

Kas raha teeb õnnelikuks?

„Materialistliku ellusuhtumisega inimesed on vähem õnnelikud ja kannatavad rohkem masenduse all. Isegi sellistel inimestel, kes vaid soovivad, et neil oleks rohkem raha, on kehvem psüühiline tervis. Neil on ka rohkem füüsilisi tervisehäireid, näiteks selja- ja peavalu ning kurk haige. Samuti kipuvad nad tarbima rohkem alkoholi ja uimasteid. Võib täheldada, et rikkuse poole püüdlemine teeb inimesed õnnetuks.” („The Narcissism Epidemic”)

Muutunud väärtushinnangud

„Kui 1960-ndatel ja 1970-ndate aastate alguses küsiti noortelt, miks nad läksid kõrgkooli, siis enamik neist pidas kõige tähtsamaks hea hariduse omandamist või oma elufilosoofia väljaarendamist. Ainult väheste jaoks oli põhjuseks soov saada rikkaks. 1990-ndate alguses vastas aga enamik noortest, et soov teenida palju raha on peamine põhjus kõrgkooli astumiseks . . . Tudengite väärtushinnangud on muutunud ning samal ajal on drastiliselt sagenenud depressiooni, enesetappude ja teiste psüühiliste probleemide esinemine selles vanusegrupis.” (Raamatust „The Price of Privilege”, autor Madeline Levine.)

Ostuteraapia

Madeline Levine kirjutab oma raamatus „The Price of Privilege”, et raha kulutamisest on paljude jaoks saanud ostuteraapia — see pakub mõnevõrra lohutust maailmas, kus pere, ühiskond ja kirik on neid alt vedanud. „Ostmine tekitab tunde, et meil on kontroll oma elu üle,” ütleb ta. „Ostja justkui tajub, et ta suudab olukorda juhtida ja et tal on teatud määral võimu. Selline võim on aga illusioon. Tegelik võim on suurfirmade ja nende müügimeeste käes, kellele makstakse ostja veenmise eest, et tarbekaupadel on maagiline ja kaitsev mõju.”

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga