Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 10/14 lk 12-13
  • Troopiliste vihmametsade tiivulised aednikud

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Troopiliste vihmametsade tiivulised aednikud
  • Ärgake! 2014
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Seemnete levitamine
  • Pereelu
  • Nahkhiire kajalokatsioon
    Kas see on kavandatud?
  • Maailma väikseim nahkhiir
    Ärgake! 2010
  • Tiivad
    Ärgake! 2009
  • Vaatleme maailma
    Ärgake! 2010
Veel
Ärgake! 2014
g 10/14 lk 12-13
Lendkoerlane sööb puu otsast vilja

Troopiliste vihmametsade tiivulised aednikud

NAGU iga aednik teab, on tulemusliku taimekasvatuse eelduseks see, et seemned tuleb maha panna õigel ajal ja õigesse kohta. Ebatavalisel kombel toimub vihmametsas üks tõhusamaid külvitöid öösel, kusjuures külvatakse lennu pealt. Külvajateks on käsitiivaliste hulka kuuluvad lendkoerlased.a

Seemnete levitamine

Enamik lendkoerlasi lendab ringi öösel, otsides puid, mis kostitaksid neid hõrkude viljade või rohke õienektariga. Toiduotsinguil ringi lennates seedivad nad söödud puuvilja ning väljutavad seedimata viljaliha ja seemned. Maitsvat nektarit mekkides need aednikud ka tolmeldavad õisi.

Lendkoerlased läbivad öö jooksul pikki vahemaid, seega levitavad nad seemneid suurel maa-alal. Kuna osa seemneid läbib nende seedekulgla, saavad need ühtlasi ka väetatud ning lähevad paremini kasvama. Pole siis mingi ime, et suur hulk vihmametsas kasvavaid taimi vajab, et lendkoerlased nende õisi tolmeldaksid või seemneid laiali kannaksid.

Kuna lendkoerlased teevad pikki lende, läheb neil tarvis head navigeerimisoskust ja suurepärast nägemist. Pimedas näevad nad paremini kui inimesed. Lendkoerlased eristavad isegi mõningaid värvusi. Ja peale öösel lendamise tiirutavad nad heameelega ringi ka päeval.

Pereelu

Lendkoerlane

KAS SA TEADSID? Erinevalt paljudest teistest käsitiivalistest ei otsi lendkoerlased toitu mitte kajalokatsiooni, vaid nägemis- ja haistmismeele abil. Tänu suurtele silmadele suudavad nad pimedas edukalt tegutseda.

Lendkoerlane Pteropus samoensis jääb ühe ja sama paarilisega kokku kogu eluks. Mõnd liiki vaadeldes on täheldatud, et lendkoerlased on tublid emad: nad kannavad vastsündinut mõned nädalad endaga kaasas ning imetavad oma võsukest peaaegu tolle täiskasvanuks saamiseni. Kahe lendkoerlaste liigi emased kasutavad mõnikord koguni „ämmaemanda” abi, lastes mõnel emasel liigikaaslasel end sünnitusel aidata.

Kahjuks on paljud lendkoerlaste liigid väljasuremisohus ja seda osalt nende elupaikade hävitamise tõttu. Kui lendkoerlased Vaikse ookeani lõunaosa saartelt kaoksid, oleksid sel katastroofilised tagajärjed, kuna tundub, et ilma nendeta jääksid mõned sealsed taimeliigid tolmeldamata. On selge, et nende tiivuliste aednike tööd ei tohiks alahinnata.

a Lendkoerlased elavad Aafrikas, Aasias, Austraalias ja osal Vaikse ookeani saartel.

METSA PÄÄSTJAD

Baobab

Baobabi õite eluiga jääb 24 tunni piiresse, kuid see on piisavalt pikk aeg, et lendkoerlased jõuaksid suured nektarist nõretavad õied üles otsida ja kanda õietolmu teiste baobabide õitesse.

Lendkoerlastel on ülitähtis osa selles, et aidata troopikaalal mahavõetud metsal taastuda. Oma aednikutööga külvavad nad seemneid, millest võivad sirguda uued puud. „Inimeste elukvaliteet on otseselt seotud globaalse keskkonna tervisega, ning globaalkeskkonna tervise hoidmiseks on vaja lendkoerlasi,” kirjutab Gary Graham raamatus „Bats of the World”.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga