Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 6/15 lk 14-15
  • Papagoikala. Usin liivameister

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Papagoikala. Usin liivameister
  • Ärgake! 2015
  • Sarnased artiklid
  • Kala söömine võib teha haigeks
    Ärgake! 2006
  • Sisukord
    Ärgake! 2015
  • Akvakultuur — kalad „kariloomadena”
    Ärgake! 1995
  • Kuidas linnud kalastavad
    Ärgake! 2011
Veel
Ärgake! 2015
g 6/15 lk 14-15
Papagoikala

Papagoikala. Usin liivameister

KUIDAS tekib liiv? Tekkeallikaid on palju. Kuid üks neist, mida kirjeldame selles artiklis, võib sind üllatada. Nimelt on olemas kala, kes jahvatab koralle peeneks liivaks. See on papagoikala.

Papagoikalad elavad troopilistes vetes maailma eri paigus. Oma võimsate nokataoliste lõugadega hammustavad nad koralli küljest tükke ning peenestavad neid tugevate neeluhammastega. Olles omastanud toiduosakesed, väljutavad nad ülejäägi liivana. Mõne liigi esindajad võivad elada kuni 20-aastaseks, ilma et nende hambad ära kuluksid.

On paiku, kus papagoikalad tekitavad surnud koralle mugides rohkem liiva kui ükski looduslik protsess. Mõnede teadlaste hinnangul toodab üks papagoikala sadakond kilo liiva aastas.

Scarus niger

Scarus niger

Papagoikaladel on veel üks tähtis ülesanne. Surnud, vetikatega kaetud koralle ja taimset toitu õgides hoiavad nad korallid puhtana. Seega, tänu papagoikalade pentsikule toidusedelile püsivad rifid heas seisukorras. Kohtades, kus papagoikalu ega teisi rohusööjaid (herbivoore) pole, lämmatavad korallrifi kiiresti vetikad ja teised meretaimed. Raamatus „Reef Life” öeldakse: „On oletatud, et riffe ei eksisteeriks praegusel kujul, kui poleks herbivoore.”

Kõva päevatöö nõuab korralikku öist puhkust ja ka selles on papagoikala eriline. Öö rifil on täis ohte, sest liikvel on palju kiskjaid. Papagoikalad poevad magamiseks peitu rifiserva alla, kuid isegi selline redupaik ei paku alati kaitset näljaste haide eest.

Seepärast mähib osa papagoikalasid end öö saabudes sisse: nad eritavad rikkalikult lima, moodustades enda ümber sültja kookoni, mis on justkui läbipaistev öösärk. Mereteadlased usuvad, et see lehkav kookon kaitseb neid vaenlaste eest.

Papagoikala on üks äratuntavamaid ja pilkupüüdvamaid rifikalu. Nii isaste kui ka emaste puhul esineb laias skaalas värvitoone, mis erinevates arengujärkudes muutuvad. Kohtades, kus papagoikalasid ülemäära ei püüta, on nad inimestega üpris julged, mistõttu nad on ühed hõlpsamini vaadeldavad kalad.

Papagoikala lähedalt jälgida ning kuulata, kuidas ta koralli krõmpsib, on elamus, mida riffi uudistamas käinud naljalt ei unusta. Need kaunis rüüs kalad hoiavad rifi keskkonda tervena, seda teiste rifiasukate kasuks ja inimeste rõõmuks.

MÕNED FAKTID

Papagoikalalaste sugukonda (Scaridae) kuulub umbes 80 liiki ning neid võib näha korallriffidel kõikjal troopikavöötmes. Nime on nad saanud omapärase suu järgi, mis meenutab papagoi nokka. Papagoikalade pikkus ulatub üldiselt poolest meetrist meetrini.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga