Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 11/15 lk 3-6
  • Kas religioon sureb välja?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kas religioon sureb välja?
  • Ärgake! 2015
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Miks inimesed religiooni hülgavad?
  • Organiseeritud religiooni liikmeskonna kahanemine oli ette kuulutatud
  • „Minge välja temast”
  • Mis on Suur Babülon?
    Vastused piibliküsimustele
  • Valereligioonist vabanemine
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1991
  • Valereligiooni lõpp on lähedal!
    Valereligiooni lõpp on lähedal!
  • Hoidugem väärast jumalakummardamisest!
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2006
Veel
Ärgake! 2015
g 11/15 lk 3-6

KAANETEEMA

Kas religioon sureb välja?

Perekond seisab kiriku juures, mille uksed on suletud

Türgis sündinud Gaffari häiris mõte, et Jumal on kättemaksuhimuline, nagu tema religioon õpetas. Tema naine Hediye oli hakanud religioonis, millesse ta kuulus, kahtlema juba 9-aastaselt. „Mulle õpetati, et meie elu juhib saatus,” ütles ta. „Olin orb ja mõtlesin: „Millega ma küll selle ära olen teeninud?” Sageli nutsin öö läbi. 15-aastaselt olin oma südames selle religiooni hüljanud.”

KAS ka sina oled religioonile selja keeranud? Nende inimeste arv, kes peavad end mittereligioosseks, kasvab paljudes maades. Ja see suundumus paneb organiseeritud religiooni tuleviku küsimärgi alla. Siin ja järgmistel lehekülgedel on põgus ülevaade olukorrast mõnedes maades.

AUSTRAALIA

Küsitlused näitavad, et peaaegu 50 protsenti elanikest ütlevad end olevat mitteusklikud. Lisaks neile väidab 10 protsenti elanikest end olevat veendunud ateistid. Aastal 2010 kurtis üks vaimulik, et viimase 40 aasta jooksul on hulgaliselt inimesi kristliku usu hüljanud.

PRANTSUSMAA

Ainult 37 protsenti küsitletutest peab end usklikuks. Ülejäänud ütlesid end olevat kas ateistid või mitteusklikud. Selle kunagise katoliikluse kantsi mõnes piirkonnas on katoliku usk praegu kokkuvarisemise äärel, öeldakse ajakirjas The Economist.

IIRIMAA

Iiri rahvas paistab usku kaotavat. Ligi 45 protsenti küsitletutest ei pea end usklikuks ja lisaks neile väitis 10 protsenti inimesi end olevat ateistid. Protsentuaalselt kuulub Iirimaa kõige ateistlikumate maade esikümnesse. Uudistes on räägitud „katoliikliku Iirimaa lõpust”.

JAAPAN

Kõigest 16 protsenti küsitletud jaapanlastest peab end usklikuks; 62 protsenti ütlesid end olevat mitteusklikud või ateistid.

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK

Vahemikus 2005–2012 langes Lõuna-Aafrika Vabariigis end usklikuks pidavate inimeste arv 19 protsenti.

TUNEESIA

Aastal 2013 ütles umbes 60 protsenti küsitletud tuneeslastest, et nad ei käi enam mošees, vaid palvetavad hoopis kodus. Põhjusena tõid nad välja, et mošeedes propageeritakse vägivaldset ideoloogiat.

USA

Alates aastast 2005 on end usklikuks pidavate inimeste arv langenud 13 protsenti. Iga viies vastanu oli ilma religioosse kuuluvuseta. Alla 30-aastaste täiskasvanute hulgas oli ilma religioosse kuuluvuseta iga kolmas vastanu. Igal aastal sulgevad uksed tuhanded kirikud.

VIETNAM

Vahemikus 2005–2012 langes end usklikuks pidavate inimeste arv 53 protsendilt 30-le.

Nende maade, välja arvatud Tuneesia, andmed pärinevad Gallup Internationali 2012. aasta uuringust „Global Index of Religion and Atheism”. Küsitlused tehti 57 riigis, kuhu kuulub üle 73 protsendi maailma rahvastikust

Maailmakaart, kus on ära märgitud Austraalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Jaapan, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tuneesia, USA ja Vietnam

Miks inimesed religiooni hülgavad?

Inimesed on organiseeritud religioonis pettunud mitmel põhjusel. Nende põhjuste hulgas on religioosselt motiveeritud või religiooni heakskiidul toime pandud vägivalla- ja terroriaktid ning vaimulike seksiskandaalid. Kuid on ka teisi põhjusi, miks inimesed on usust kaugele jäänud. Need pole nii ilmsed, kuid on mõjutanud ehk isegi suuremat hulka inimesi. Toome ära mõned neist.

  • Materiaalne õitseng. „Jõukuse kasv toob kaasa religioossuse kahanemise,” öeldakse väljaandes „Global Index of Religion and Atheism”. Selline järeldus on väga kõnekas, kuna paljudes maades on inimeste elujärg kõvasti paranenud. Mõnel pool on „elatustase nii kõrge, et kui mõni paarsada aastat tagasi elanud võimas kuningas seda näeks, läheks ta kadedusest roheliseks”, ütleb majandusprofessor John Nye.

    MIDA ÜTLEB PIIBEL. Piiblis on ennustatud viimsete päevade kohta, et raha- ja lõbuarmastus lämmatavad jumala- ja ligimesearmastuse. (2. Timoteosele 3:1–5.) Üks piiblikirjutaja, kes mõistis rikkusega kaasnevaid vaimseid ohte, palus Jumal Jehoovat: „Ära anna mulle vaesust ega rikkust.” Ta põhjendas oma soovi: „Et ma küllastudes ei salgaks sind.” (Õpetussõnad 30:8, 9.)

  • Religioossed kombetalitused ja moraal. Paljud inimesed, eriti just noored, tunnevad, et organiseeritud religioon on elukauge ja kasutu. Paljud teised jällegi on kaotanud religiooni vastu usalduse. Šoti humanistide ühenduse meedianõunik Tim Maguire ütleb: „Selle tõttu, kuidas kirikud on sajandite jooksul käitunud, on inimesed neist ära pöördunud, sest nad ei pea neid moraaliküsimustes enam autoriteediks.”

    MIDA ÜTLEB PIIBEL. Jeesus Kristus ütles valeõpetajate kohta: „Nende viljade järgi te tunnete nad ära. ... iga hea puu kannab head vilja, ent iga halb puu kannab halba vilja.” (Matteuse 7:15–18.) Nende halbade viljade hulka kuuluvad näiteks sekkumine poliitikasse ja Jumalat solvavate teguviiside, nagu homoseksuaalse käitumise, heakskiitmine. (Johannese 15:19; Roomlastele 1:25–27.) Peale selle pakub valereligioon Piibli kosutava õpetuse asemel tühje kombetalitusi ja traditsioone. (Matteuse 15:3, 9.) Jeesus andis käsu tema lambaid toita. (Johannese 21:17.) Ometi on paljud inimesed praegusajal vaimses näljas.

  • Religioon ja raha. Pew’ uuringukeskuse andmetel tunnevad paljud inimesed, et religioon paneb liiga suurt rõhku rahale. Probleemi paisutab veel see, et mõned vaimulikud – erinevalt nende koguduse liikmetest – elavad luksuses. Näiteks ühes Saksamaa linnas, kus paljud kirikulised vaevu ots otsaga välja tulevad, on piiskopile süüks pandud pillavat elulaadi. Paljude sealsete katoliiklaste meelest on tema laiutav eluviis solvav. Ja ajakirjas GEO öeldakse, et Nigeerias, „kus 100 miljonil inimesel tuleb toime tulla vähem kui ühe euroga päevas, on mõnede pastorite toretsev elustiil probleemiks saamas”.

    MIDA ÜTLEB PIIBEL. Piiblikirjutaja Paulus ütles: „Me ei lõika Jumala sõna pealt kasu.” (2. Korintlastele 2:17, allmärkus.) Kuigi Paulus oli esimese sajandi kristlikus koguduses silmapaistev jumalateener, teenis ta endale sageli ise elatist, tehes füüsilist tööd. Ta ei soovinud panna teiste peale rahalist koormat. (Apostlite teod 20:34.) Tema suhtumises väljendus kuulekus Jeesuse käsule „Tasuta olete saanud, tasuta andke”. (Matteuse 10:7, 8.)

Neidsamu põhimõtteid järgivad ka Jehoova tunnistajad. Nad ei küsi oma piiblikirjanduse ega õpetustöö eest tasu. Ka ei ole nende koguduses kümnise maksmise kohustust ja nende koosolekutel ei tehta korjandusi. Kogu vajaminev raha saadakse vabatahtlikest annetustest, kusjuures annetajad jäävad anonüümseks. (Matteuse 6:2, 3.)

Organiseeritud religiooni liikmeskonna kahanemine oli ette kuulutatud

Veel mõnikümmend aastat tagasi poleks organiseeritud religiooni praegust täbarat seisu osatud ettegi kujutada. Jumal aga teadis, et see nii läheb, ja on seda Piibli kaudu ennustanud. Kasutades kujundlikku keelt, räägib Jumal talle ustavusetust religioonist kui luksust taga ajavast prostituudist nimega Suur Babülon. (Ilmutus 17:1, 5.)

Võrdlus prostituudiga on tabav, sest valereligioon, kes väidab end olevat ustav Jumalale, on võimu ja rikkuse nimel olnud lubamatutes suhetes poliitiliste valitsejatega. „Maa kuningad ... hoorasid [temaga],” öeldakse tekstis Ilmutus 18:9. Nimi Babülon on samuti väga sobiv, sest paljud valereligiooni tavad ja õpetused, nagu näiteks hinge surematuse ja kolmainsuse õpetus ning okultism, on saanud alguse muistsest Babüloni linnast, kus lokkasid vääruskumused ja ebausk.a (Jesaja 47:1, 8–11.)

Võimas Babüloni linn langes, kui selle kaitsekraavi veed, mis olid pärit Eufrati jõest, ära kuivasid, nagu Piibel prohvetlikus keeles ütleb, ning meedlaste ja pärslaste sõjavägi linna pääses. (Jeremija 50:1, 2, 38.) Nad vallutasid Babüloni ühe ööga. (Taaniel 5:7, 28, 30.)

Ka Suur Babülon „istub paljude vete peal”. Need veed „sümboliseerivad hõime, rahvahulki, rahvaid” – kõiki neid miljoneid inimesi, kes valereligiooni toetavad. (Ilmutus 17:1, 15.) Piiblis on ennustatud, et need sümboolsed veed kuivavad ära, mis on Suure Babüloni äkilise hävingu endeks. (Ilmutus 16:12; 18:8.) Kes Suure Babüloni hävitavad? Seda teevad tema poliitilised armukesed, kes hakkavad teda vihkama. Nad „söövad ta liha” ehk rüüstavad ta. (Ilmutus 17:16, 17.)b

Mees loeb Piiblit ja näeb vaimusilmas, kuidas Babüloni linna ümbritsevad veed on alanenud ja kuidas inimesed lahkuvad Suurest Babülonist

See, et Babüloni ümbritsevad veed alanesid, sümboliseerib inimeste lahkumist Suurest Babülonist

„Minge välja temast”

Selle tõttu, mis Suurt Babüloni ees ootab, esitab Jumal armastavalt üleskutse: „Minge välja temast, minu rahvas, kui te ei taha saada tema pattude kaasosaliseks ja kui te ei taha saada osa tema nuhtlustest!” (Ilmutus 18:4.) Need sõnad on suunatud inimestele, keda häirivad religioonide mahakiskuvad õpetused ja kes soovivad Jumalale meelepärased olla, inimestele nagu varem mainitud Gaffar ja Hediye.

Kui Gaffar veel Piiblit ei uurinud, oli Jumal tema silmis keegi, kellele tuleks kuuletuda peamiselt hirmust. Ta ütleb: „Oli tohutu kergendus teada saada, et Jehoova on armastav Jumal ja soovib, et kuuletuksime talle eeskätt armastusest.” (1. Johannese 4:8; 5:3.) Hediye leidis meelerahu, kui sai teada, et Jumal pole teda orvuks teinud – et tema olukord pole saatusest määratud. Ta sai lohutust näiteks kirjakohast Jaakobuse 1:13, kus on mõte, et Jumal ei saada kellelegi katsumusi. Hediye ja Gaffar võtsid omaks Piibli tõe ning läksid välja Suurest Babülonist. (Johannese 17:17.)

Suure Babüloni hävingu ajal ei kannata mingit kahju need, kes on sealt lahkunud ning „kummardavad Isa vaimus ja tões”. (Johannese 4:23.) Nad saavad näha aega, kui „Jehoova tundmine täidab maa, otsekui veed katavad merepõhja”. (Jesaja 11:9.)

Me võime kindlad olla, et valereligioon ja selle tülgastavad viljad kaovad, sest Jumal ei valeta. (Tiitusele 1:2.) Õige jumalateenimine aga õitseb igavesti.

a Rohkem infot Suure Babüloni ja selle kohta, mida Piibel ütleb surnute olukorra, Jumala olemuse ja okultismi kohta, võib saada raamatust „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, mis on saadaval ka saidil www.jw.org/et.

b Vaata sellest numbrist artiklit „Piibli seisukoht. Maailma lõpp”.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga