Elu eesmärk

INIMESTE AINULAADSUS AVALDUB PALJUDEL VIISIDEL: ME KIRJUTAME, MAALIME, LOOME JA MÕTLEME EKSISTENTSIAALSETELE KÜSIMUSTELE, nagu miks on olemas universum, kust me alguse saime, mis on elu eesmärk ja mida tulevik toob.

Mõned väldivad selliseid küsimusi, mõeldes, et neile pole vastuseid. On neid, kelle arvates on sellised küsimused mõttetud, kuna elu on juhitamatu evolutsiooni tulemus. „Pole mingeid jumalaid ega eesmärke,” väitis ajaloo- ja bioloogiaprofessor William Provine. Ta lisas: „Pole olemas mingisuguseid eetika aluseid ega elu eesmärki.”

On aga inimesi, kelle jaoks on selline fatalistlik ellusuhtumine vastuvõetamatu. Nad panevad tähele, et universumi valitsevad ülitäpsed matemaatilised seadused. Nad imetlevad looduses esinevaid hämmastavaid lahendusi, millest inimesed üritavad oma toodete tegemisel malli võtta. Ning nende elukogemus ütleb neile, et kui miski on väga keerukas ja toimib suurepäraselt, viitab see arukale kavandajale, mitte juhitamatutele jõududele.

Selline arutluskäik on pannud mitmeid evolutsioniste oma seisukohta ümber hindama. Mõtle kahele näitele.

NEUROKIRURG ALEKSEI MARNOV. Ta jutustab: „Koolides, kus ma käisin, õpetati ateismi ja evolutsiooni. Kui keegi uskus Jumalasse, peeti teda harimatuks inimeseks.” 1990. aastal hakkas tema seisukoht siiski muutuma.

Ta selgitab: „Olen alati püüdnud näha asjades loogikat, ja seda ka inimajus. Seda imelist organit on õigustatult nimetatud universumi kõige keerulisemaks masinavärgiks. Ent kas aju oligi mõeldud omandama teadmisi ja oskusi ning siis surema? See tundus ebaloogilisena. Hakkasin mõtlema: miks me olemas oleme ja mis on elu eesmärk? Olles selle üle palju juurelnud, jõudsin järeldusele, et peab eksisteerima Looja.”

Elu mõtte otsingud viisid Aleksei Piibli juurde. Hiljem hakkas ka tema arstist naine, kes oli samuti ateist, Piiblit uurima – algselt küll vaid tõestamaks, et tema abikaasa eksib. Praegu aga usuvad nad mõlemad kindlalt Jumalasse ja saavad aru tema eesmärgist inimkonnaga, nagu seda pühakirjas selgitatakse.

PLASMATEADLANE HUABI YIN. Huabi Yin õppis füüsikat ja uuris mitmeid aastaid plasmat. Plasmat (nagu päikeses) peetakse aine neljandaks olekuks ja see koosneb peamiselt elektronidest ja positiivsetest ioonidest.

„Kui teadlased uurivad mingit loodusnähtust,” räägib Huabi, „jääb alati silma tohutu kord, mis tuleneb täpsetest seadustest. Kuidas aga sellised seadused tekkisid, imestasin ma. Kui isegi lihtne lõke vajab järelevalvet, siis kes vastutab seaduste eest, mis reguleerivad päikest? Aja jooksul jõudsin järeldusele, et kõige loogilisema vastuse annavad Piibli avasõnad „Alguses lõi Jumal taeva ja maa”.” (1. Moosese 1:1.)

Pole kahtlustki, et teadus vastab paljudele kuidas-küsimustele, näiteks: kuidas ajurakud talitlevad või kuidas päike valgust ja soojust toodab? Aga nagu Aleksei ja Huabi leidsid, annab Piibel vastuse palju olulisematele miks-küsimustele: miks on universum olemas, miks valitsevad seda seadused ja miks me olemas oleme?

Maaga seoses öeldakse Piiblis: „[Jumal] pole loonud seda ilmaaegu, vaid et seal elataks.” (Jesaja 45:18.) Jah, Jumalal on maakeraga kindel eesmärk, ja nagu järgmine artikkel näitab, on see tihedalt seotud meie tulevikulootusega.