Erinevaid uskumusi

Hindud

peavad kannatusi karistuseks praeguses või eelmises elus tehtud halbade tegude eest. Inimene võib saavutada mokša ehk vabanemise ümbersündide ahelast, kui ta jõuab sellisele teadvuse tasandile, mis on kõigest materiaalsest lahus.

Moslemid

usuvad, et kannatused on karistus pattude eest ja ka proovilepanek. Traagilised sündmused tuletavad meelde, et „on vaja olla jumalale tänulik õnnistuste eest ja mõelda abivajajatele”, ütleb Põhja-Ameerika Islami Ühingu president Sayyid Syeed.

Juudi pärimus

ütleb, et kannatused on inimese enda tegude tagajärg. Osa juute usub, et tuleb ülesäratamine, misjärel süütult kannatanud inimeste heaks seatakse õiglus jalule. Kabala (judaismi müstikavool) õpetab reinkarnatsiooni, mis annab inimesele korduvalt võimaluse oma eksimusi lepitada.

Budistid

usuvad, et inimene kogeb kannatusi paljude elude vältel, kuni ta on negatiivsetest käitumisjoontest, tunnetest ja ihadest prii ning vabaneb ümbersündide ahelast ja jõuab nirvaanasse. Nirvaanasse jõutakse tarkuse, vooruslike tegude ja vaimse distsipliini abil.

Konfutsianistid

õpetavad, et suurem osa kannatusi tuleneb inimeste eksimustest. Voorusliku eluviisiga võib elu küll parandada, kuid kannatusi põhjustab ka vaimumaailm. Sel juhul ei jää muud üle kui saatusega leppida.

Põlisrahvaste usundid

peavad kannatuste põhjuseks nõidust. Nõiad toovad õnne või õnnetust. Nende põhjustatud hädasid saab leevendada mitmesuguste rituaalidega. Haiged otsivad abi ravitsejatelt, kes oma riituste ja rohtudega nõiduse mõju kahjutustavad.

Kristlased

usuvad, et kannatusi põhjustab inimeste patusus, mis on päritud Aadamalt ja Eevalt. Paljud ristiusu voolud on seda uskumust edasi arendanud. Näiteks usuvad mõned katoliiklased, et oma kannatusi saab kiriku heaks või kellegi teise päästeks jumalale ohverdada.