41. laul
Kiitke Jehoovat, kes on Kalju
1. „Nüüd kuulge, taevad, sest räägin teil’ ma.
Mu sõnu kuulge, kõik tasased maal.
Mu õpetus on nagu õrn vihmahoog,
mis nõrguva kastena kosutust toob.”
2. Jehoova nime kõik kuulutagem.
Ta aust ja ta väest kõik teada andkem.
Kõik kiitkem me Kaljut, kes karjatab meid.
Ta tööd on kõik laitmatud, kiidame neid.
3. Ta ustav ja hea, tal’ kiitust toob keel.
Nii targad ja head on ikka ta teed.
Tõe, õigluse kehastus Looja ju on.
Jehoova, me Kalju, nii ustav ta on.
4. Nüüd kartkem Loojat ja õiglust tehkem.
Ta õiged käsud on rõõmuks meile.
Jah, hoidkem, et hukutav poleks me tee,
et ustavalt teeniks Jehoovat kõik me.