77. laul

„Jehoova on mu karjane”

(Laul 23)

1. Mu Karjane on Jehoova,

miks hirmu ma tundma pean.

Nii palju hoolib ta lammastest,

ei unusta ühtki eal.

Mind juhib hingamisveele,

toob kosutust hingele.

Ja juhatab oma nime auks

mind õigluse rajale.

Ja juhatab oma nime auks

mind õigluse rajale.

2. Ka kõndides surmaorus,

ei kartma pea kurja ma.

Suur Karjane on ju lähedal,

ma kaitstud ta sauaga.

Mul värskust annab ta õli,

ta täitnud mu karika.

Ta arm ja lahkus mind järgivad,

jään ikka ta kotta ma.

Ta arm ja lahkus mind järgivad,

jään ikka ta kotta ma.

3. On armastav, tark mu Karjus,

ta kiituseks hõiskan ma!

Ja rõõmusõnumit hellusest

ta lambaile jagan ma.

Jah, järgin ustavalt Sõna,

ta teel kõnnin hoolsalt ma.

Mu aaret — teenida Issandat —

nüüd päevpäevalt kasutan.

Mu aaret — teenida Issandat —

nüüd päevpäevalt kasutan.