89. laul

Jumaliku armastuse eeskuju

(1. Johannese 4:19)

1. Jehoova on see, kes hoolt targalt kannab

meie eest,

kõigi eest,

nii eeskuju ta meil’ üleva annab,

et seista tões,

et seista tões.

On auline tee, mis temale kuulub,

meid püsivalt seal ta käima nüüd kutsub.

Ei lahku sealt eal, sest armastus kutsub.

Armastus, see

on Jumala tee.

2. Kui Jumala teel arm vendade vahel

tõeline,

tõeline,

siis aidata neid meil kõiges on tahe,

nii püüame,

nii püüame.

Las näitame siis, et kiindumus õige,

see abistab neid teel püsida õigel,

et mõni ei peaks teed hülgama õiget.

Armastus, see

on vendluse tee.

3. Jehoova on arm. Ta rahvas nüüd teenib

ikka koos,

ikka koos.

See Loojale au toob, mida ta väärib,

ülistust toob,

ülistust toob.

Ta nimest ja väest kõik rääkigem üha,

ta „lammastel” nii tõtt aidakem näha,

siis kallimaks saab meil teenistus püha.

Armastus see,

truu armastus see.