111. laul

Valgus muutub selgemaks

(Õpetussõnad 4:18)

1. Tõevalgus on me Looja selge Sõna,

mis koidab kirkamana, kuni Päev sest saab.

Jätkuvalt nüüd Jehoova tundmist avab

ja kutsub innustavalt: „Tulge kuulama!”

Vangistas kord usk meid vale,

ilmsiks saand on selle pale.

Nüüd tõtt sa näed.

Käes „Issanda päev”.

Valguse voog kui päiksekiired koidus

on õiglaseile toonud kauni tõevalguse,

jah, tõevalguse.

2. Õiglaste teel nüüd valgus aina kasvab.

Jehoova heldelt kastab meid ju armuga.

Meile ta nüüd tõe õiget mõistmist avab,

ta puhtad tõed ja kavad rahvast vormivad.

Täiuslikud me ei ole,

vääratustest kaitstud pole,

kuid valguses saab

õigeks me tee.

Looja on see, kes rohkelt valgust annab.

Ta näitab meile valgust, mis saab selgemaks veel,

saab selgemaks veel.

3. Selge on nüüd me jalgteel paistev valgus

kui lõunapäikse selgus puhtal taevalael.

Looja on see, kes muudab kõik nii helgeks,

me jalgtee muutub selgeks, ei me ohka eal.

Kahtlustama ära tõtta,

tõest ka ette ära rutta.

Teel püsige

ja seal käige te.

Valgus on käes ja jätkuvalt see kasvab.

On õiglaseile rõõmuks valgus, selgem on see,

nüüd selgem on see.