145. laul
Olge pikameelsed
1. Küll on Jehoova meil eeskuju hea,
ta pikka meelt ilmutab!
Süüdistust, nurinat kuulma ta peab,
siiski eal ei väsi ta.
Kannatlik oli ta Iisraeliga
ja kõigi rahvastega.
„Lambad” ta aedikus nüüd puhkavad,
Looja armu tunnevad.
2. Kui Kõigekõrgem, kel kuulsus ja võim,
osutab meil’ pikka meelt,
siis peame kindlasti meiegi kõik
ilmutama sama meelt.
Ta vaimu vilju ta töös vajame —
riiakust väldime siis.
Jälgigem alati, kuis käitume,
alandlikud olgem nii.
3. Pikk meel — see säilitab meis ühtsuse,
ülendab kõikide meelt
nii pereringis kui koguduses
ning toob Loojalt kiituse.
Armastus, tarkus kui meid aitavad —
pikk meel meid saatmas on siis.
Vaja neid voorusi, et püsida
täiusliku päevani.