217. laul
Jehoova sõpruse saavutamine
1. Kes võiks, Jehoova, sul’ küll saada sõbraks hääks?
Kes külalisena siis jäädavalt su telki jääks?
See, kes on laitmatu, su töös on kartmatu,
kel puhtad süda, teod ja kellel siiras meel ja suu.
Jehoova, kes on see, kel pakud sõprust sa?
Kes võib su kõrgel pühal mäel su seltsis viibida?
See, kellel puhas keel ja teistele kes iial halba ei tee.
(Refrään)
2. Jehoova, kes küll võib su juures elada?
Kes saada võib su sõbraks, kellega jääd ikka sa?
Kes sõna siis ka peab, kui raskust see tal’ seab,
kel elutee on arm ja õiglus, vööle tõe kes seab.
Jehoova, oo, kuis nüüd su sõprust otsime!
Su Sõnast selgub kõik, mis nõuad meilt, et teeksime.
End muuta püüame, sind järgime, su sõbrad siis oleme.
(Refrään)
3. Jehoova, meil on soov su juures elada.
Su rahu ülem on kui kõik, mis oskaks mõtelda.
Sa andsid Kristuse, kes taastas meile tee
sind puhtalt teenida. See kalliks teeb sind rahvaile.
Jah, Kõrgeim, hoiame su sõprust aardena,
seetõttu elada me püüame kõik puhtana.
Siis ühtsel hulgal, väel meid seismas näed su kõrgel aulisel mäel.
(REFRÄÄN)
Jehoova, soovime, et sõbraks jääksime.