Suur Baabülon
Definitsioon: Valereligiooni impeerium, mis hõlmab kõiki religioone, mille õpetused ja tavad ei ole kooskõlas Jehoova, ainsa tõelise Jumala õige kummardamisega. Valereligioon sai alguse Paabelis (mis sai hiljem tuntuks Babülonina) pärast Noa päevade veeuputust. (1. Moos. 10:8—10; 11:4—9) Aja jooksul levisid babülonlikud religioossed uskumused ja tavad paljudesse maadesse. Nii sai Suur Baabülon sobivaks nimeks kogu valereligioonile.
Missugused tõendid aitavad tunda ära Ilmutusraamatus mainitud Suurt Baabüloni?
See ei saa olla vanaaja Babüloni linn. Ilmutusraamat kirjutati esimese sajandi lõpus m.a.j. ja see kirjeldab sündmusi, mis ulatuvad kuni meie päevini. Eesti entsüklopeedia ütleb: „539 e.m.a. vallutas B[abülon]i Pärsia kun[ingas] Kyros II ja 331 e.m.a. Aleksander Suur. Seleukiidide ajal kaotas linn tähtsuse.” (1985, I kd., lk. 422) Tänapäeval on sellest linnast järel vaid asustamata varemed.
Ilmutusraamatu sümboolikas on Suurt Baabüloni nimetatud „suureks linnaks”, „kuningriigiks”, mis valitseb teisi kuningaid. (Ilm. 17:18, SP) Nagu igas linnas, nii peaks ka selles olema palju organisatsioone; ja nagu kuningriigil, mille valitsuspiirkond hõlmab teisi kuningaid, peaks ka sellel olema rahvusvaheline haare. Vastavalt Piibli kirjeldusele on tal suhted poliitiliste valitsejatega ja ta aitab palju kaasa kaupmeeste rikastumisele, olles samal ajal kolmas element, mis on „saanud kurjade vaimude eluasemeks” ning „prohvetite ja pühade” tagakiusajaks. — Ilm. 18:2, 9—17, 24.
Vanaaja Babülon oli silmapaistvalt kuulus oma religiooni poolest ja Jehoova trotsimise poolest
1. Moos. 10:8—10, NW: „Nimrod ... näitas end vägeva jahimehena Jehoovale vastupanus. ... Ja tema kuningriigi alguseks olid Paabel [, mis sai hiljem tuntuks Babülonina].”
Taan. 5:22, 23: „Aga sina [Babüloonia kuningas Belsatsar] ... oled tõusnud taeva Issanda vastu: ... sa oled ülistanud hõbe-, kuld-, vask-, raud-, puu-, ja kivijumalaid, kes ei näe, ei kuule ega mõista! Aga seda Jumalat, kelle käes on su hing ja kelle omad on kõik su teed, sa ei ole austanud!”
Üks vanaaja kiilkirjas raidkiri ütleb: „Kokku on Babülonis 53 peajumalate templit, 55 Marduki kabelit, 300 maiste jumaluste kabelit, 600 taevaste jumaluste kabelit, 180 jumalanna Ištari altarit, 180 Nergali ja Adadi ning 12 mitme teise jumala altarit.” — Tsiteeritud raamatust The Bible as History (New York, 1964), W. Keller, lk. 301.
The Encyclopedia Americana kommenteerib: „Sumeri tsivilisatsiooni [, mis oli osa Babülooniast,] valitsesid preestrid; riigi eesotsas oli lugal (sõnasõnaliselt „suur mees”), jumalate esindaja.” — (1977), 3. kd., lk. 9.
Seepärast on loogiline, et Ilmutusraamatus mainitud Suur Baabülon on religioosne. Olles nagu linn ja impeerium, ei hõlma see ainult ühte religioosset rühmitust, vaid kõiki religioone, mis panevad vastu Jehoovale, tõelisele Jumalale.
Vanaaja Babüloonia religioonikäsitlusi ja tavasid leidub religioonides kõikjal maailmas
„Egiptus, Pärsia ja Kreeka tundsid Babüloonia religiooni mõju ... Semiidi sugemete tugevat segunemist varakreeka mütoloogia ja kreeka kultusevormidega tunnustavad õpetlased nüüd nii üldiselt, et see ei vaja lisaselgitusi. Need semiidi sugemed on enamjaolt otseselt babülonlikud.” — The Religion of Babylonia and Assyria (Boston, 1898), M. Jastrow, Jr., lk. 699, 700.
Nende jumalad: Babülonis olid kolmikjumalad, mõned nende jumalustest kehastasid mitmesuguseid loodusjõude ning mõned avaldasid inimkonna teatud kindlatele toimingutele erilist mõju. (Babylonian and Assyrian Religion, Norman, Okla.; 1963, S. H. Hooke, lk. 14—40) „Platonismi kolmainsus, mis iseenesest kujutab vaid varasematelt rahvastelt pärit vanasid kolmainsusi muudetud kujul, osutub oma tunnustelt ratsionaalseks filosoofiliseks kolmainsuseks, millest said alguse ristiusumaailma kirikutes õpetatavad kolm põhiolemust ehk jumalikku isikut. ... Seda kreeka filosoofi [Platoni] arusaama jumalikust kolmainsusest ... võib leida kõigis muistsetes [paganlikes] religioonides.” — Nouveau Dictionnaire Universel (Pariis, 1865—1870), toimetanud M. Lachâtre, 2. kd., lk. 1467.
Kujude kasutamine: „[Mesopotaamia religioonis] oli kujudel nii kultustalitustes kui ka omaette kummardamisel keskne osa, nagu seda näitab taoliste kujude odavate koopiate laialdane levik. Põhiliselt arvati, et jumalus viibib oma kujus, kui sellel on olemas mõningad iseloomulikud jooned, kui selle juurde kuuluvad teatud kindlad esemed ning kui selle eest vastavalt hoolitsetakse.” — Ancient Mesopotamia—Portrait of a Dead Civilization (Chicago, 1964), A. L. Oppenheim, lk. 184.
Surmakäsitus: „Ei [Babüloni] rahvale ega religioonijuhtidele ei tulnud kunagi pähegi võimalust, et see, mis on kord olemasollu kutsutud, hävib täielikult. Surm oli üleminek teist liiki ellu.” — The Religion of Babylonia and Assyria, lk. 556.
Preesterkonna positsioon: „[Babüloonia] religioonile on iseloomulik selge vahe preestri ja ilmiku vahel.” — Encyclopædia Britannica (1948), 2. kd., lk. 861.
Astroloogia, ennustamise, maagia ja nõidumisega tegelemine: Ajaloolane A. H. Sayce kirjutab: „Vanaaja Babüloonia religioonis ... arvati, et igal objektil ja loodusjõul on oma zi ehk vaim, mida saab šamaani ehk nõid-preestri maagiliste lausumistega juhtida.” (The History of Nations, New York, 1928, I kd., lk. 96) „Tänu oma püüetele tähtede abil tulevikku teada saada olid kaldealased [babüloonlased] väga edukad astronoomilistes uuringutes. Meie nimetame seda kunsti ’astroloogiaks’.” — The Dawn of Civilization and Life in the Ancient East (Chicago, 1938), R. M. Engberg, lk. 230.
Suur Baabülon on nagu häbitus toreduses elav ebamoraalne hoor
Ilmutuse 17:1—5 ütleb: „’Tule, ma tahan sulle näidata suure hoora nuhtlemist, kes istub suurte vete [rahvaste] peal, kellega on hooranud ilmamaa kuningad [poliitilised valitsejad] ja kelle hooruse viinast on ilmamaa elanikud joobnuks saanud!’ ... Ja tema otsaesisele oli kirjutatud nimi, saladus: ’Suur Baabülon, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema!’ ” Ilmutuse 18:7 lisab, et „tema on ülistanud iseennast ja taga ajanud [„häbitut”, NW] toredust”.
Kas pole tõsi, et juhtivatel religioossetel organisatsioonidel on olnud tavaks teha koostööd poliitiliste valitsejatega, et saada võimu ja materiaalset kasu, kuigi see on toonud lihtrahvale kannatusi? Kas pole tõsi ka see, et nende kõrgem vaimulikkond elab toreduses, kuigi paljud inimesed, keda nad peaksid teenima, elavad vaesuses?
Miks võib neid religioone, kes väidavad end olevat kristlikud, õigustatult pidada Suure Baabüloni osaks, nagu ka religioone, kes Piibli Jumalast midagi ei tea?
Jak. 4:4: „Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks.” (Nii et kuigi nad teavad, mida Piibel Jumala kohta ütleb, teevad nad end tema vaenlasteks sellega, et nad valivad maailma sõpruse, jäljendades selle teid.)
2. Kor. 4:4; 11:14, 15: „Kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju.” „Saatan ise moondab ennast valguseingliks. Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad õiguse abilisteks. Ent nende ots on nende tegude järgi.” (Seega kõik need, kes ei kummarda tõelist Jumalat sel viisil, nagu Tema on määranud, austavad tegelikult Jehoova peavaenlast Kurat-Saatanat ennast, kuigi nad võivad väita, et on kristlased. Vaata ka 1. Korintlastele 10:20.)
Matt. 7:21—23: „Mitte igaüks, kes minule [Jeesusele Kristusele] ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!”
Miks on Suurest Baabülonist tarvis viivitamatult välja minna?
Ilm. 18:4: „Minge välja temast, minu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ja et teid ei tabaks tema nuhtlused!”
Ilm. 18:21: „Üks tugev ingel tõstis kivi, nagu suure veskikivi, ja viskas selle merre, öeldes: ’Nõnda visatakse suur linn Baabülon äkitselt ära ja teda ei leita enam!’ ”
Luuka 21:36: „Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”
Mis saab nendest minevikus elanud inimestest, kes ei tundnud Piibli tõde, vaid olid kuni surmani Suure Baabüloni osa?
Ap. t. 17:30: „Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama.”
Ap. t. 24:15: „Tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.” (Kes neist „ülekohtustest” üles tõusevad, seda otsustab Jumal.)
Iiob 34:12: „Jah, tõesti, Jumal ei tee ülekohut ja Kõigevägevam ei vääna õigust!”