Rist

Definitsioon: Vahendit, mille peal Jeesus Kristus surmati, kujutab suurem osa ristiusu kirikusse kuulujaid ristina.

Miks Jehoova tunnistajate väljaanded kujutavad Jeesust traditsioonilise risti asemel postile lööduna, käed üle pea tõstetud?

Kreekakeelne sõna, mis paljudes nüüdisaja piiblitõlgetes on tõlgitud sõnaga „rist” („piinapost”, NW), on stau·rosʹ. Klassikalises kreeka keeles tähendas see sõna ainult püstist posti või tulpa. Hiljem hakati seda kasutama ka sellise hukkamisposti kohta, millel on põikpuu. The Imperial Bible-Dictionary tunnistab seda, öeldes: „Sõnaga ’rist’ tõlgitud kreekakeelne sõna [stau·rosʹ] tähendas tegelikult posti, püstist ritva või teivast, mille külge võis riputada ükskõik mida või mida võidi kasutada mingi maa-ala tarastamiseks. ... Näib, et isegi roomlaste seas oli crux [, millest on tuletatud ingliskeelne sõna cross,] algselt püstine ritv.” — Toimetanud P. Fairbairn (London, 1874), I kd., lk. 376.

Kas käis see ka Jumala Poja hukkamisvahendi kohta? On märkimisväärne, et Piibel kasutab selle vahendi kohta ka sõna xyʹlon. Liddelli ja Scotti raamat A Greek-English Lexicon defineerib selle tähendust: „Lõigatud ja kasutamiskõlblik puu, küttepuu, tarbepuu, jne. ... puutükk, palk, tala, tulp, ... kaigas, nui, . . . elavast puust tehtud post, mille peal hukati kurjategijaid, ... puu.” Samuti ütleb see: „U[ues] T[estamendi]s seotud ristiga,” ning tsiteerib näidetena tekste Apostlite teod 5:30 ja 10:39 (UT). (Oxford, 1968, lk. 1191, 1192) Kuid SP, PR, KJ, RS, JB ja Dy tõlgivad sõna xyʹlon nendes salmides „puuks”. (Võrdle, kuidas see on tõlgitud tekstides Galaatlastele 3:13 ja 5. Moosese 21:22, 23.)

J. D. Parsonsi raamat The Non-Christian Cross (London, 1896) ütleb: „Neis arvukates kirjutistes, mis moodustavad Uue Testamendi, ei ole ainsatki lauset, mis kreeka originaaltekstis annaks kasvõi kaudse tõendi selle kohta, et Jeesuse puhul kasutatud stauros oli midagi muud kui tavaline stauros; veel vähem selle kohta, et see koosnes kahest ristikujuliselt kokkunaelutatud puidutükist, mitte ühest palgist. ... Meie õpetajad eksitavad inimesi üsna palju, kui nad annavad kiriku kreekakeelseid dokumente meie emakeelde tõlkides sõna stauros edasi sõnaga ’rist’ ja kui nad toetavad seda sellega, et panevad meie leksikonidesse staurose tähenduseks sõna ’rist’, selgitamata hoolikalt, et mingil juhul ei olnud see apostlite päevil selle sõna esmane tähendus ega saanud selleks veel niipea, ning kui sellele sõnale selline tähendus lõpuks anti, siis ainult sellepärast, et vaatamata kinnitavate tõendite puudumisele, oletati kas ühel või teisel põhjusel, et see konkreetne stauros, millel Jeesus hukati, oli just sellise konkreetse kujuga.” — lk. 23, 24; vaata ka The Companion Bible (Thetford, Inglismaa, 1974), lisa nr. 162.

Niisiis näitavad kaalukad tõendid, et Jeesus suri püstisel postil, aga mitte traditsioonilisel ristil.

Milline on ristiusu kiriku risti ajalooline päritolu?

„Peaaegu kõikjalt vanast maailmast on leitud mitmesuguseid esemeid, mis on pärit palju vanemast ajast kui kristlik ajastu ja millel on kujutatud mitmesuguseid riste. Indiast, Süüriast, Pärsiast ja Egiptusest võib tuua selle kohta loendamatuid näiteid ... Risti kasutamist religioosse sümbolina eelkristlikul ajal ja mittekristlike rahvaste seas võib täheldada peaaegu kogu maailmas, ning väga paljudel juhtudel oli see seotud loodusjõudude mingis vormis kummardamisega.” — Encyclopædia Britannica (1946), 6. kd., lk. 753.

„[Kahest palgist tehtud risti] vorm on pärit Muinas-Kaldeast ja seda kasutati jumal Tammuzi sümbolina (mis oli tema nime esitähe — müstilise tau — kujuline) nii sellel maal kui ka naabermaades, kaasa arvatud Egiptuses. Meie ajaarvamise 3. saj. keskpaiku olid kirikud kristliku usu mõningatest õpetustest kas kõrvale kaldunud või neid moonutanud. Ärataganenud kirikusüsteemi prestiiži suurendamiseks võeti paganaid kirikusse vastu, ilma et nad oleksid pidanud muutma oma usku, ning neil lubati oma paganlikud märgid ja sümbolid enamalt jaolt alles jätta. Seepärast võeti omaks seisukoht, et tau või selle kõige sagedamini esinev vorm T, mille põikkriips on allapoole toodud, kujutab Kristuse risti.” — An Expository Dictionary of New Testament Words (London, 1962), W. E. Vine, lk. 256.

„On kummaline, kuid samas vaieldamatu tõsiasi, et kaua aega enne Kristuse sündi ja ka pärast seda kasutati maades, kuhu kiriku õpetus polnud jõudnud, risti püha sümbolina. ... Nii kreeka Bacchust, tüürose Tammuzit, kaldea Beli kui ka muinasskandinaavia Odinit — kõiki sümboliseerisid nende kummardajad ristisarnase märgiga.” — The Cross in Ritual, Architecture, and Art (London, 1900), G. S. Tyack, lk. 1.

„Risti ’Crux Ansata’ ... hoidsid päikesejumala preestri autoriteedi sümbolina käes Egiptuse preestrid ja ülempreester-kuningad, ning seda nimetati ’elu sümboliks’.” — The Worship of the Dead (London, 1904), kolonel J. Garnier, lk. 226.

„Kõikjalt Egiptuse monumentidelt ja hauakambritelt on leitud mitmesuguse kujuga riste, ning paljud autoriteedid on pidanud neid kas fallose [mehe suguorgani kujutise] või suguühte sümboliteks. ... Egiptuse hauakambrites võib näha, et crux ansata [rist, mille ülaosas on rõngas või aas] on kõrvuti fallosega.” — A Short History of Sex-Worship (London, 1940), H. Cutner, lk. 16, 17; vaata samuti The Non-Christian Cross, lk. 183.

„Neid riste [vt raamatut] kasutati Babüloonia päikesejumala sümbolina, ja esimest korda võib neid näha ühel Julius Caesari mündil aastatest 100—44 e. Kr. ning siis Caesari järeltulija (Augustuse) metallraha vermimisraual aastast 20 e. Kr. Constantinuse müntidel on kõige sagedamini esinevaks sümboliks [vt raamatut], kuid sama sümbolit kasutati ilma ümbritseva rõngata ja nelja võrdse vertikaal- ja horisontaalharuga; ja seda sümbolit austati eriti hardalt ’päikeserattana’. Tuleks mainida, et Constantinus oli päikesejumala kummardaja ning liitus ’kirikuga’ alles ligikaudu veerand sajandit pärast seda, kui ta legendi kohaselt oli taevas sellist risti näinud.” — The Companion Bible, lisa nr. 162; vaata samuti raamatut The Non-Christian Cross, lk. 133—141.

Kas risti austamise tava põhineb Pühakirjal?

1. Kor. 10:14: „Minu armsad, põgenege ebajumala teenistuse eest!” (Ebajumal on kuju või sümbol, mis on sügava andumuse, harda austamise või kummardamise objektiks.)

2. Moos. 20:4, 5: „Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida.” (Pane tähele, et Jumal andis oma rahvale käsu, et nad isegi ei teeks mingisugust kuju, mida inimesed võiksid kummardada.)

Teatmeteoses New Catholic Encyclopedia on järgmine huvitav kommentaar: „Esimeste kristlike sajandite kujutavas kunstis ei esine Kristuse lunastussurma Kolgatal. Algkristlastele, keda mõjutas Vana Testamendi keeld teha nikerdatud kujusid, oli vastumeelt isegi kujutada seda vahendit, mille peal Issand oli kannatanud.” — (1967), IV kd., lk. 486.

Raamatus History of the Christian Church öeldakse esimese sajandi kristlaste kohta: „Ei kasutatud ristilöödu kujusid ega ühtki materiaalset risti kujutist.” — (New York, 1897), J. F. Hurst, I kd., lk. 366.

Kas selles on tegelikult midagi halba, kui inimene peab risti kalliks, kui ta vaid seda ei kummarda?

Mis tunne sul oleks, kui üks sinu parimatest sõpradest hukataks valesüüdistuste alusel? Kas sa teeksid tema hukkamisvahendist koopia? Kas sa peaksid seda kalliks või pigem hoiduksid sellest?

Vanas Iisraelis nutsid ustavusetud juudid ebajumal Tammuzi surma pärast. Jehoova nimetas nende teguviisi „jälkuseks”. (Hes. 8:13, 14, NW) Vastavalt ajaloole oli Tammuz babüloonia jumal ja tema sümbolina kasutati risti. Nimrodi päevist alguse saanud Babülon osutas algusest peale Jehoovale vastupanu ning oli õige kummardamise vaenlane. (1. Moos. 10:8—10; Jer. 50:29) Niisiis, risti kalliks pidades austab inimene sellise kummardamise sümbolit, mis osutab vastupanu tõelisele Jumalale.

Nagu Hesekieli 8:17 on öeldud, ärataganenud juudid ’pistsid võrse Jehoova nina ette’ (NW). Ta vaatas sellele nagu ’häbiteole’, mis teda ärritab. Miks? Mõned kommentaatorid selgitavad, et see „võrse” kujutas mehe suguorganit, ja seda kasutati fallosekummardamises. Kuidas peaks siis Jehoova suhtuma risti kasutamisse, mida vanal ajal tarvitati fallosekummardamise sümbolina, nagu me nägime?