Valeprohvetid
Definitsioon: Üksikisikud ja organisatsioonid, kes kuulutavad sõnumeid, mis on nende väidete kohaselt pärit üliinimlikust allikast, kuid mis tegelikult ei ole tõeliselt Jumalalt ega ole kooskõlas tema ilmutatud tahtega.
Kuidas saab teha kindlaks, kes on õiged prohvetid ja kes valeprohvetid?
Õiged prohvetid teevad teatavaks oma usu Jeesusesse, kuid on vaja rohkemat kui ainult väitmist, et kuulutatakse tema nimel
1. Joh. 4:1—3: „Katsuge vaimud [„inspireeritud väljendused”, NW] läbi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on välja läinud maailma. Sellest te tunnetate Jumala Vaimu: iga vaim [„inspireeritud väljendus”, NW], kes tunnistab Jeesust Kristust lihas tulnud olevat, see on Jumalast. Ja ükski vaim [„inspireeritud väljendus”, NW], kes ei tunnista seda Jeesust, ei ole Jumalast.”
Matt. 7:21—23: „Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ...? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!”
Õiged prohvetid räägivad Jumala nimel, kuid ei piisa ainult sellest, et väidetakse end esindavat Jumalat
5. Moos. 18:18—20: „Ma äratan neile ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse nagu sina [Mooses], ja ma panen oma sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin! Ja kes ei kuula mu sõnu, mis ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru! Aga prohvet, kes suurustledes räägib midagi minu nimel, mida mina ei ole teda käskinud rääkida, või kes räägib teiste jumalate nimel, see prohvet peab surema!” (Võrdle Jeremija 14:14; 28:11, 15.)
Jeesus ütles: „Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud.” (Joh. 8:28) Ta ütles: „Mina olen tulnud oma Isa nimel.” (Joh. 5:43) Jeesus ütles veel: „Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust.” — Joh. 7:18.
Kui üksikisikud või organisatsioonid väidavad end esindavat Jumalat, kuid keelduvad kasutamast Jumala isikunime, ja kui neil on kombeks väljendada oma isiklikke arvamusi, siis kas nad vastavad sellele tähtsale õige prohveti pädevuse nõudele?
Võime teha „suuri tunnustähti” või „imesid” ei ole tingimata õige prohveti tunnus
Matt. 24:24: „Valekristusi ja valeprohveteid tõuseb ja need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid.”
2. Tess. 2:9, 10: „[Ülekohtuse] tulemine sünnib saatana võimu mõjustusel igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega ja igasuguse ülekohtu pettuses neile, kes hukka lähevad, sellepärast et nad ei võtnud vastu tõearmastust, et nad oleksid võinud pääseda.”
Teisest küljest tegi Mooses imesid Jehoova juhtimisel. (2. Moos. 4:1—9) Jehoova andis ka Jeesusele võime teha imesid. (Ap. t. 2:22) Kuid mitte ainult imed ei tõestanud seda, et nad olid tõesti Jumala poolt läkitatud.
See, mida õiged prohvetid ette kuulutavad, saab tõeks, kuigi nad ei mõista ehk täpselt, millal ja kuidas see toimub
Taan. 12:9: „Mine, Taaniel, sest need sõnad jäävad saladusse ja pitseriga kinnipanduks kuni lõpuajani!”
1. Peetr. 1:10, 11: ’Prohvetid juurdlesid seda, mis ja millise aja kohta teateid andis Kristuse suhtes Vaim nende sees, kui ta ette ilmutas Kristust tabavaid kannatusi ja neile järgnevaid austusi.’
1. Kor. 13:9, 10: „Poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame. Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!”
Õpet. 4:18: „Õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!”
Apostlitel ja teistel algkristlikel jüngritel oli mõningaid valesid ootusi, kuid Piibel ei liigita neid „valeprohvetite” hulka. — Vaata Luuka 19:11; Johannese 21:22, 23; Apostlite teod 1:6, 7.
Prohvet Naatan ergutas kuningas Taavetit, et see hakkaks teostama oma plaane, mis tal seoses Jehoova kummardamiskoja ehitamisega südames olid. Aga hiljem käskis Jehoova Naatanil teatada Taavetile, et see seda koda ei ehita. Jehoova ei heitnud Naatanit varem öeldu pärast kõrvale, vaid kasutas teda edasi, sest Naatan parandas alandlikult asja, kui Jehoova selle talle selgeks oli teinud. — 1. Ajar. 17:1—4, 15.
Õige prohveti kuulutused edendavad õiget kummardamist ja on kooskõlas Jumala ilmutatud tahtega
5. Moos. 13:2—5: „Kui su keskel tõuseb prohvet või unenägija ja ta lubab sulle tunnustähe või imeteo, ja see tunnustäht või imetegu sünnib, millest ta sulle rääkis, öeldes: ’Käigem teiste jumalate järel, keda sa ei ole tundnud, ja teenigem neid!’ siis ära kuula selle prohveti või selle unenägija sõnu, sest Jehoova, teie Jumal, katsub teid, et teada saada, kas te armastate Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest! Te peate käima Jehoova, oma Jumala järel, ja te peate teda kartma, pidama tema käske, kuulama tema häält, teenima teda ja hoidma tema poole!”
Kuna Piibel ütleb, et „maailma sõber” on Jumala vaenlane, siis kas edendavad õiget kummardamist vaimulikud, kes õhutavad oma koguduse liikmeid sekkuma maailma asjadesse? (Jak. 4:4; 1. Joh. 2:15—17) Kui tõeline Jumal on öelnud, et rahvad „peavad tundma, et mina olen Jehoova”, ja Piibel kinnitab, et Jumal võtab rahvaste seast „ühe rahva oma nimele”, siis kas religioossed organisatsioonid, kes alahindavad Jumala isikunime kasutamise tähtsust, tegutsevad kooskõlas Jumala ilmutatud tahtega? (Hes. 38:23; Ap. t. 15:14, UT) Jeesus õpetas oma järelkäijaid paluma Jumala Kuningriigi eest, ja Piibel hoiatab, et me ei loodaks maistele inimestele. Kas on siis vaimulikud või poliitilised organisatsioonid, kes õhutavad inimesi lootma inimvalitsusele, õiged prohvetid? — Matt. 6:9, 10; Laul 146:3—6; võrdle Ilmutuse 16:13, 14.
Õigeid prohveteid ja valeprohveteid võib ära tunda viljadest, mida on näha nende endi ja nende järgijate elus
Matt. 7:15—20: „Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juurde lammaste riideis, aga seestpidi on nad kiskjad hundid. Nende viljast te tunnete nad. ... Iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja. ... Nõnda siis nende viljast te tunnete nad ära.”
Mis nende eluviisi iseloomustab? „Liha teod on ... hoorus, rüvedus, kiimalus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused, tapmised, joomised, pidutsemised ja muud sellesarnast, ... need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki. Aga [Jumala] Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus [„enesekontroll”, allmärkus].” — Gal. 5:19—23; vaata ka 2. Peetruse 2:1—3.
Kas pole Jehoova tunnistajadki oma õpetustes vigu teinud?
Jehoova tunnistajad ei väida, et nad on inspireeritud prohvetid. Nad on teinud vigu. Nagu Jeesuse Kristuse apostlitelgi, on ka neil mõnikord olnud valesid lootusi. — Luuka 19:11; Ap. t. 1:6.
Pühakiri toob välja Kristuse juuresolekuga seotud ajalised tegurid, ja Jehoova tunnistajad on neid tõsise huviga uurinud. (Luuka 21:24; Taan. 4:7—14) Ka Jeesus kirjeldas mitmeosalist tundemärki, mis pidi kaasnema aja kohta käivate prohvetikuulutuste täideminekuga ja näitama, milline on see sugupõlv, kes näeb Saatana kurja asjadesüsteemi lõppu. (Luuka 21:7—36) Jehoova tunnistajad on osutanud selle tundemärgi täidemineku tõenditele. On tõsi, et mõnikord on tunnistajad sellest, mis mõne ajaperioodi lõpul sünnib, valesti aru saanud, kuid nad ei ole teinud seda viga, et oleksid kaotanud usu või muutunud valvsusetuks Jehoova eesmärkide täidemineku suhtes. Nad on alati pidanud meeles Jeesuse nõuannet: „Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” — Matt. 24:42.
Asjad, mille suhtes on olnud vaja seisukohta parandada, on olnud suhteliselt vähetähtsad, võrreldes nende eluliselt tähtsate Piibli tõdedega, mida nad on mõistnud ja kuulutanud. Viimaste hulka kuuluvad järgmised tõed. Jehoova on ainus tõeline Jumal. Jeesus Kristus ei ole osa Kolmainu jumalusest, vaid on Jumala ainusündinud Poeg. Patte on võimalik lunastada ainult usu kaudu Kristuse lunastusohvrisse. Püha vaim ei ole isik, vaid Jehoova tegev jõud, ja selle vilja peab olema tõeliste jumalakummardajate elus näha. Inimhing ei ole surematu, nagu vanaaja paganarahvad väitsid, vaid see sureb, ja edasise elu lootus seisneb ülestõusmises. Jumal on kurjust lubanud kõikehõlmava suveräänsuse vaidlusküsimuse pärast. Jumala Kuningriik on inimkonna ainus lootus. Alates 1914. aastast oleme elanud ülemaailmse kurja asjadesüsteemi viimsetes päevades. Ainult 144 000 ustavat kristlast saavad koos Kristusega kuningateks ja preestriteks taevas, samal ajal kui ülejäänud kuulekas inimkond saab igavese elu paradiislikul maal.
Teine tähelepanuvääriv tegur seoses Jehoova tunnistajate õpetustega on see, kas need on inimeste moraali märgatavalt tõstnud. Kas need, kes neid õpetusi järgivad, paistavad oma ümbruskonnas silma aususe poolest? Kas nende õpetuste ellurakendamine on parandanud nende perekonnaelu? Jeesus ütles, et tema jüngrid tuntakse selgesti ära sellest, et neil on armastus isekeskis. (Joh. 13:35) Kas see on Jehoova tunnistajate seas silmapaistev omadus? Laseme tõsiasjadel enese eest rääkida.
Kui keegi ütleb:
„Minu kirikuõpetaja on öelnud, et Jehoova tunnistajad on valeprohvetid”
Sa võiksid vastata: „Tohin ma küsida, kas ta näitas teile Piiblist mõnda kohta, kus mainitakse midagi, mida meie usume või teeme, ja öeldakse, et sellised inimesed on valeprohvetid? ... Kas ma võiksin teile näidata, kuidas Piibel valeprohveteid kirjeldab? (Siis kasuta ühte või mitut mõtet, mis on toodud lehekülgedel 398—402.)”
Või siis võiksid öelda: „Kindlasti olete nõus, et selline tõsine süüdistus peab olema konkreetselt tõestatud. Kas teie õpetaja mainis mingeid konkreetseid näiteid selle kohta? (Kui korterivaldaja viitab mõnele väidetavale „ettekuulutusele”, mis ei läinud täide, siis kasuta materjali, mis on leheküljel 400, ja ka seda, mis algab 401. lehekülje alumiselt poolelt ja jätkub lehekülje 403 ülaosani.)
Kolmas võimalus: „Olen kindel, et kui keegi teid milleski taolises süüdistaks, oleksite tänulik, kui saaksite oma seisukohta või vaateid vähemalt selgitada. ... Niisiis, kas ma võin teile Piiblist näidata . . . ?”