102. peatükk
Kristuse triumfaalne sissesõit Jeruusalemma
JÄRGMISEL hommikul — pühapäeval, 9. niisanil — lahkub Jeesus koos oma jüngritega Betaaniast ning suundub üle Õlimäe Jeruusalemma. Veidi aja pärast jõuavad nad Õlimäel asuva Betfage lähistele. Jeesus annab kahele oma jüngritest järgmised juhendid:
„Minge sinna alevisse, mis on teie ees, ja varsti te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures; päästke need lahti ja tooge mu juurde. Ja kui teile keegi midagi ütleb, siis öelge: Issandal on neid tarvis! Siis ta lähetab nad sedamaid.”
Kuigi jüngrid esialgu ei mõista, et need juhendid on miskitmoodi seotud Piibli prohvetiennustuse täitumisega, saavad nad sellest hiljem aru. Prohvet Sakarja ennustas, et Jumala tõotatud Kuningas sõidab Jeruusalemma eesli seljas, „emaeesli sälu seljas”. Samal kombel oli kuningas Saalomon sõitnud võidmisele eeslisälu seljas.
Kui jüngrid jõuavad Betfagesse ja võtavad emaeesli ja selle sälu, pärivad mõned, kes seal juures seisavad: „Mis te teete?” Aga kui neile öeldakse, et Issandal on neid loomi tarvis, lubatakse jüngritel need Jeesusele viia. Jüngrid asetavad oma pealisrõivad emaeesli ja selle sälu peale, Jeesus aga istub sälu selga.
Rahvahulk kasvab, kui Jeesus Jeruusalemma poole ratsutab. Enamik inimesi laotab oma pealisrõivad tee peale, samal ajal kui teised raiuvad oksi puudelt ja laotavad neid laiali. „Kiidetud olgu kuningas, kes tuleb Issanda nimel,” hüüavad nad, „rahu taevas ja au kõrges!”
Mõned variserid rahva seast on nende hüüete pärast endast väljas ja kaebavad Jeesusele: „Õpetaja, sõitle oma jüngreid!” Kuid Jeesus vastab: „Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!”
Jeruusalemma lähedale jõudes silmitseb Jeesus linna ning hakkab tema pärast nutma ja ütleb: „Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd see on pandud varjule sinu silmade eest.” Jeruusalemmal tuleb maksta oma tahtliku sõnakuulmatuse pärast, nagu Jeesus ennustab:
„Su vaenlased [roomlased väepealik Tituse juhtimisel] teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi. Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale.” See Jeesuse ennustatud Jeruusalemma häving leiab tegelikult aset 37 aastat hiljem, aastal 70.
Vaid mõni nädal tagasi nägid paljud sellest rahvahulgast, kuidas Jeesus äratas üles Laatsaruse. Nüüd räägivad nad pidevalt sellest imest teistele. Kui siis Jeesus Jeruusalemma saabub, on kogu linn ärevil. „Kes see on?” tahavad inimesed teada. Rahvahulgad aga ütlevad korduvalt: „Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!” Nähes, mis toimub, kurdavad variserid, et neil on võimatu midagi ette võtta, sest nagu nad ütlevad: „Maailm jookseb tema järele!”
Nii nagu Jeesusel Jeruusalemmas käies ikka kombeks on, läheb ta templisse õpetama. Seal tuleb tema juurde pimedaid ja jalutuid ning ta teeb nad terveks! Kui ülempreestrid ja kirjatundjad näevad neid imesid, mida Jeesus teeb, ja kui nad kuulevad, kuidas poisid templis hüüavad: „Hoosianna Taaveti Pojale!”, saavad nad pahaseks. „Kas sa kuuled, mida need ütlevad?” avaldavad nad oma rahulolematust.
„Jah kuulen!” vastab Jeesus. „Kas te iganes pole lugenud: laste ja imikute suust oled sa enesele valmistanud kiituse?”
Jeesus jätkab õpetamist, ka vaatab ta kõikjal templis ringi. Peagi on aeg hiline. Seetõttu läheb ta sealt koos nende kaheteistkümnega tagasi Betaaniasse, kuhu on umbes kolm kilomeetrit. Pühapäeva öö veedab ta arvatavasti oma sõbra Laatsaruse pool. Matteuse 21:1—11, 14—17; Markuse 11:1—11; Luuka 19:29—44; Johannese 12:12—19; Sakarja 9:9.
▪ Millal ja kuidas saabub Jeesus kui Kuningas Jeruusalemma?
▪ Kui tähtis on see, et rahvahulgad Jeesust kiidavad?
▪ Mida Jeesus tunneb, kui ta silmitseb Jeruusalemma, ja millise prohvetiennustuse ta lausub?
▪ Mis juhtub, kui Jeesus läheb templisse?