5. osa

Imeline vaba tahte and

1, 2. Milline imepärane and on meie loomuse osa?

MÕISTMAKS, miks Jumal on lubanud kannatusi ja mida ta selles suhtes ette võtab, on meil tarvis mõista seda, kuidas ta meid tegi. Ta tegi enamat, kui lõi meile vaid keha ja aju. Ta lõi meid ka koos eriliste mõistuslike ja emotsionaalsete omadustega.

² Meie mõistusliku ja emotsionaalse loomuse tähtsaim osa on vaba tahe. Jah, Jumal istutas meisse võime vabalt valida. See oli tõepoolest tema imeline and.

Kuidas me oleme tehtud

3—5. Miks me hindame vaba tahet?

³ Vaadelgem, kuidas vaba tahe on seotud sellega, et Jumal on lubanud kannatusi. Mõtle kõigepealt sellele: „Kas sa hindad seda, et sul on vabadus valida, mida sa teed või ütled, mida sa sööd või selga paned, missugust tööd sa teed ja kus või kuidas sa elad? Või soovid sa, et igal elumomendil keegi sulle iga sõna ja teo ette ütleks?”

⁴ Mitte ükski normaalne inimene ei soovi, et ta elu nii täielikult tema kontrolli alt ära võetaks. Miks mitte? Sellepärast, et Jumal tegi meid selliseks. Piibel räägib meile, et Jumal lõi inimese oma ’näo järgi, oma sarnaseks’, ja üks võimetest, mis Jumalal enesel on, on võime vabalt valida. (1. Moosese 1:26; 5. Moosese 7:6) Kui ta lõi inimesed, andis ta neile sellesama imepärase anni — võime vabalt valida. See on üks põhjus, miks meile valmistab nördimust rõhuvate valitsejate orjuses olemine.

⁵ Seega pole vabadusiha mingi juhuslik omadus, sest Jumal on vabaduse Jumal. Piibel ütleb: „Kus on Jehoova vaim, seal on vabadus.” (2. Korintlastele 3:17, NW) Niisiis andis Jumal meile vaba tahte kui meie tegeliku loomuse osa. Kuna ta teadis, kuidas meie mõtted ja emotsioonid töötavad, teadis ta, et me oleme kõige õnnelikumad, kui meil on vaba tahe.

6. Kuidas lõi Jumal meie aju töötamiseks kooskõlas vaba tahtega?

⁶ Koos vaba tahte anniga andis Jumal meile ka võime mõtelda, asju kaaluda, otsuseid langetada ja õiget valest eraldada. (Heebrealastele 5:14) Seega pidi vaba tahe põhinema arukal valikul. Meid ei tehtud mõistuseta robotite sarnaseks, kellel pole oma tahet. Ka ei loodud meid tegutsema instinktidest lähtuvalt nagu loomad. Selle asemel kavandati meie imepärane aju töötamiseks kooskõlas valikuvabadusega.

Parim algus

7, 8. Millise hea alguse andis Jumal meie esivanematele?

⁷ Näitamaks, kui hoolitsev Jumal oli, anti meie esivanematele Aadamale ja Eevale koos vaba tahte anniga kõik, mida inimesel üldse mõistlik soovida oleks. Nad pandi suurde pargitaolisesse paradiisi. Nad elasid materiaalses külluses. Neil oli täiuslik mõistus ja keha, nii et neil ei tarvitsenud vanaks saada või haigeks jääda või surra — nad oleksid võinud igavesti elada. Neil oleks võinud olla täiuslikud lapsed, kellel oleks võinud olla samuti õnnelik igavene tulevik. Suureneval rahvastikul oleks võinud olla rahuldustpakkuv töö lõpuks kogu maa paradiisiks muutmisel. — 1. Moosese 1:26—30; 2:15.

⁸ Seoses kõige sellega, mis oli varutud, teatab Piibel: „Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” (1. Moosese 1:31; meie kursiiv.) Samuti ütleb Piibel Jumala kohta: „Tema töö on täiuslik.” (5. Moosese 32:4; meie kursiiv.) Jah, Looja andis inimperele täiusliku alguse. See oli parim algus. Milliseks hoolitsevaks Jumalaks ta osutus!

Vabadus piirangutega

9, 10. Miks peab vaba tahe olema õigesti kohandatud?

⁹ Ent kas Jumala eesmärk oli piiranguteta vaba tahe? Kujutle elava liiklusega linna, kus pole mingeid liikluseeskirju, kus igaüks võiks sõita ükskõik mis suunas ükskõik millise kiirusega. Kas sina tahaksid liigelda sellistes oludes? Ei, see oleks liiklusanarhia ja sellega kaasneks kindlasti palju õnnetusi.

¹⁰ Nõnda on lugu ka Jumala vaba tahte anniga. Ühiskonnas tähendaks piiramatu vabadus anarhiat. Inimtegevuse juhtimiseks peavad olemas olema seadused. Jumala Sõna ütleb: „Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks.” (1. Peetruse 2:16, Uus Testament, 1990) Jumal tahab, et vaba tahe oleks kohandatud üldiseks heaoluks. Tema eesmärk ei olnud, et meil oleks täielik vabadus, vaid et meil oleks suhteline vabadus, mis alluks seaduse juhtimisele.

Kelle seadused?

11. Kelle seadustele kuuletuma meid kavandati?

¹¹ Kelle seadustele kuuletuma meid kavandati? Ülejäänud salm 1. Peetruse 2:16 (UT) teatab: „Olge nagu Jumala sulased [„orjad”, NW].” See ei tähenda rõhuvat orjust, vaid tähendab hoopis, et me oleme kavandatud nii, et me oleme kõige õnnelikumad siis, kui me allume Jumala seadustele. (Matteuse 22:35—40) Tema seadused annavad parimat juhatust, milleni ei küündi ükski inimeste poolt välja töötatud seadus. „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” — Jesaja 48:17.

12. Milline valikuvabadus on meil Jumala seaduste piirides?

¹² Samal ajal lubavad Jumala seadused oma piirides suurt valikuvabadust. See toob kaasa mitmekesisuse ja teeb inimpere võluvaks. Mõtle erinevatele toitudele, riietusele, muusikale, kunstile ja kodudele üle kogu maailma. Me kindlasti eelistame taolistes asjades isiklikku valikut, selle asemel et keegi teine meie eest otsustaks.

13. Millistele füüsilistele seadustele peame me iseendi kasuks kuuletuma?

¹³ Meid loodi järelikult sellisteks, et me oleme kõige õnnelikumad siis, kui allume Jumala seadustele, mis inimese käitumise jaoks on antud. See sarnaneb sellega, kuidas me peame alluma Jumala füüsilistele seadustele. Näiteks, kui me ignoreerime gravitatsiooniseadust ja hüppame alla kõrgest paigast, me kas vigastame ennast või saame surma. Kui me ignoreerime oma keha sisemisi seadusi ja lõpetame toidu söömise, vee joomise või õhu hingamise, me sureme.

14. Kuidas me teame, et inimesi ei loodud olema Jumalast sõltumatud?

¹⁴ Sama kindlalt nagu meid loodi vajadusega alluda Jumala füüsilistele seadustele, loodi meid vajadusega alluda Jumala moraalsetele ja sotsiaalsetele seadustele. (Matteuse 4:4) Inimesi ei loodud nõnda, et nad oleksid sõltumatud oma Valmistajast ja samas edukad. Prohvet Jeremija ütleb: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu! Karista [„paranda”, NW] mind, Jehoova.” (Jeremija 10:23, 24) Nii et inimesed loodi igas suhtes elama Jumala, mitte nende endi valitsemise all.

15. Kas Jumala seadused oleksid Aadama ja Eeva jaoks koormavad olnud?

¹⁵ Kuulekus Jumala seadustele ei pidanud meie esivanemate jaoks koormav olema. Selle asemel oleks see edendanud nende ja kogu inimpere heaolu. Kui esimene inimpaar oleks jäänud Jumala seaduste piirangute alla, oleks kõik hästi olnud. Tegelikult oleksime meie kui armastav ühtne inimpere elanud praegu imetoredas ilusas paradiisis! Poleks olemas kurjust, kannatusi ega surma.

[Pilt lk 11]

Looja andis inimestele täiusliku alguse

[Pilt lk 12]

Kas sa tahaksid liigelda tiheda liiklusega tänaval, kui poleks mingeid liikluseeskirju?