Mälu saab treenida
JEHOOVA JUMAL lõi inimaju imelise mäluvõimega. Ta kavandas aju varamuna, millest saab ammutada sinna kogutud väärtusi, ilma et need sealt kaotsi läheksid. Inimaju on kavandatud vastavalt Jumala eesmärgile võimaldada inimestel elada igavesti (Laul 139:14; Joh. 17:3).
Ent sa võid tajuda, et palju mõistusega vastuvõetust läheb kaduma. Kui soovid seda kasutada, siis ilmneb, et seda polegi alles. Mida on sul võimalik mälu treenimiseks ette võtta?
Tunne ümbritseva vastu huvi
Huvi ümbritseva vastu on mälu parandamisel tähtis tegur. Kui teeme endale harjumuseks olla tähelepanelik, tunda huvi inimeste ja meie ümber toimuva vastu, on meie meel ergas. Seetõttu on meil kergem osutada samasugust huvi, kui loeme või kuulame midagi, millel on püsiväärtus.
Selles, et teiste inimeste nimede meelespidamine valmistab raskusi, pole midagi ebatavalist. Ent meile kui kristlastele on teada, et tähtsad on just inimesed — kaaskristlased, inimesed, kellele me tunnistust anname, ning ka need, kellega me tarvilike argitoimetuste käigus kokku puutume. Mis võiks meil aidata pidada vajalikke nimesid meeles? Apostel Paulus loetles 26 nime kogudusest, kellele ta kirjutas. Tema huvist nende inimeste vastu kõneleb fakt, et lisaks nende nimede teadmisele tõi ta paljude kohta ära konkreetseid üksikasju (Rooml. 16:3—16). Nüüdisajal peavad nimesid väga hästi meeles mõned Jehoova tunnistajate reisivad ülevaatajad, olgugi et nad iga nädal ühest kogudusest teise siirduvad. Mis on neile abiks? Neil on tavaks inimesega esmakordselt kõneldes kasutada korduvalt tema nime. Nad püüavad seostada inimese nime tema näoga. Lisaks kasutavad nad aega selleks, et olla eri inimestega põlluteenistuses ning koos einestada. Kas sul jääb meelde selle inimese nimi, kellega kohtud? Kõigepealt peab sul olema kindel põhjus nimi meelde jätta, seejärel püüa rakendada mõningaid eeltoodud nõuandeid.
Ka seda, mida sa loed, on tähtis meeles pidada. Mis võib aidata sul selles osas edusamme teha? Oluline on nii huvi kui ka arusaamine. Et suudaksid koondada kogu oma tähelepanu loetavale, pead sa tundma selle vastu piisavalt huvi. Sa ei suuda infot meeles pidada, kui su mõtted rändavad ringi ajal, mil sa üritad lugeda. Arusaamine paraneb siis, kui sa seostad info sulle tuttavate asjadega või juba olemasolevate teadmistega. Küsi endalt: ”Kuidas ja millal ma saan seda infot oma elus rakendada? Kuidas ma saan kedagi teist abistades seda kasutada?” Arusaamine paraneb ka siis, kui loed üksikute sõnade asemel terveid fraase. Siis suudad kergemini taibata loetava mõtet ja teha kindlaks peamised punktid, mistõttu neid on kergem meelde jätta.
Võta aega kordamiseks
Haridusspetsialistid rõhutavad kordamise tähtsust. Üks kolledžiprofessor osutab oma uurimuses sellele, et üks vahetule kordamisele kulutatud minut aitab omandatavat infot kahekordistada. Niisiis, kui oled materjali kas täielikult või osaliselt läbi lugenud, korda otsekohe mõttes peamisi punkte, et need su mõistuses kinnistuksid. Mõtle sellele, kuidas sa värskelt õpitud mõtteid oma sõnadega selgitaksid. Kohe pärast mõtte läbilugemist oma mälu värskendades saad pikendada selle mõtte meelespüsimise aega.
Seejärel otsi mõne järgmise päeva jooksul võimalusi loetut korrata seeläbi, et jagad saadud infot kellegi teisega. Sa võiksid jagada seda kas mõne perekonna- või koguduseliikmega, töö- või koolikaaslasega, naabriga või inimesega, keda kohtad põlluteenistuses olles. Lisaks põhilistele faktidele püüa korrata ka nendega seonduvat Pühakirjal põhinevat arutluskäiku. See tuleb kasuks nii sinule — nõnda tehes on sul kergem tähtsaid mõtteid mällu kinnistada — kui ka teistele.
Mõtiskle oluliste asjade üle
Lisaks loetu kordamisele ja sellest teistele kõnelemisele võid sa ehk leida olevat kasuliku ka õpitud tähtsate asjade üle mõtisklemise. Nõnda toimisid piiblikirjutajad Aasaf ja Taavet. Aasaf ütles: ”Ma meenutan Jehoova tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!” (Laul 77:12, 13). Samuti kirjutas Taavet: ”Sinule mõtlen [ma] vahikordade ajal!” ja ”Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõiki su tegusid” (Laul 63:7; 143:5). Kas sina teed seda?
Selline sügav, kontsentreeritud mõttetegevus, mille käigus sa mõtiskled Jehoova tegude, tema omaduste ning tema tahteväljenduste üle, ei aita sul pelgalt fakte talletada. Sellist mõttetegevust arendades talletub kõik tõeliselt oluline sinu südamesse. See vormib sinu sisemist isiksust. Mällu talletunu hõlmab sinu kõige peidetumaid mõtteid (Laul 119:16).
Jumala vaimu osa
Me pole jäetud üksi, kui püüame meenutada Jehoova tegevuse ja Jeesus Kristuse ütlustega seonduvaid tõdesid. Jeesus ütles ööl enne surma oma järelkäijatele: ”Seda olen mina teile rääkinud teie juures viibides. Aga Trööstija [”abistaja”, UM] Püha Vaim, kelle minu Isa läkitab minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mis mina olen öelnud” (Joh. 14:25, 26). Temaga olid koos ka Matteus ja Johannes. Kas püha vaim osutus neile selliseks abistajaks? Kahtlemata osutus! Umbes kaheksa aastat hiljem sai Matteusel valmis esimene üksikasjalik jutustus Kristuse elust, sealhulgas hindamatud meenutused mäejutluse ning üksikasjaliku tunnustähe kohta Kristuse juuresolekust ja maailmaajastu lõpetusest. Apostel Johannes kirjutas 65 aastat pärast Jeesuse surma evangeeliumi, milles on kirjas ka üksikasjad selle kohta, mida Jeesus ütles viimasel ööl, kui apostlid olid oma Issandaga koos, enne kui ta oma elu andis. Kahtlemata oli nii Matteusel kui ka Johannesel eredaid mälestusi sellest, mida Jeesus oli öelnud või teinud, kui nad koos temaga olid, ent selles, et nad ei unustanud olulisi üksikasju, mida Jehoova soovis oma kirjapandud Sõnas näha, oli tähtis osa pühal vaimul.
Kas püha vaim on ka tänapäeva jumalateenrite abistaja? Kindlasti! Muidugi ei pane püha vaim meie meelde seda, mida me pole eales õppinud, ent abistajana taastab ta meie meeles varemõpitu (Luuka 11:13; 1. Joh. 5:14). Kui siis tekib selleks vajadus, ergutatakse meie mõtlemisvõimet, et ’meenutada neid sõnu, mis pühad prohvetid enne on rääkinud, ja Issanda ning Õnnistegija käsku’ (2. Peetr. 3:1, 2).
”Hoia, et sa ei unusta”
Jehoova hoiatas Iisraeli korduvalt: ”Hoia, et sa ei unusta.” See ei tähendanud mitte seda, et ta ootas neilt kõige täielikku meelespidamist, vaid seda, et nad ei tohtinud omaenda püüdlustesse sedavõrd süüvida, et neil Jehoova tegude meenutamine tagaplaanile jäi. Neil tuli hoida elavana mälestused sellest, kuidas Jehoova nad vabastas, kui tema ingel kõik Egiptuse esmasündinud maha lõi, ning sellest, kuidas Jehoova Punase mere avas ja sulges, nii et vaarao ja tema sõjavägi uppus. Iisraellased pidid pidama meeles, et Jumal andis neile Siinai mäe juures Seaduse ning viis nad läbi kõrbe Tõotatud Maale. Nad ei tohtinud seda unustada selles mõttes, et mälestused kõigest sellest pidid ka edaspidi avaldama nende igapäevaelule tugevat mõju (5. Moos. 4:9, 10; 8:10—18; 2. Moos. 12:24—27; Laul 136:15).
Ka meie peaksime olema hoolsad, et me ei unustaks. Oma eluraskustega maadeldes peame pidama meeles Jehoovat — pidama meeles, milline Jumal ta on, ja armastust, mida ta väljendas, kui andis oma Poja, kes tõi lunahinna meie pattude eest, et me võiksime saada täiusliku elu igaveseks ajaks (Laul 103:2, 8; 106:7, 13; Joh. 3:16; Rooml. 6:23). Kui loeme korrapäraselt Piiblit ja osaleme aktiivselt koguduse koosolekutel ning põlluteenistuses, on need kallihinnalised tõed meil elavalt meeles.
Kui sul tuleb langetada kas suuri või väikseid otsuseid, tuleta neid ülitähtsaid tõdesid meelde ning lase neil oma mõtteviisi mõjutada. Ära neid unusta. Otsi Jehoovalt juhatust. Selle asemel et vaadata asjadele pelgalt lihalikust vaatepunktist või toetuda ebatäiusliku südame hetkeimpulsile, küsi endalt: ”Millised Jumala Sõna nõuanded või põhimõtted peaksid minu otsust suunama?” (Õpet. 3:5—7; 28:26). Seda, mida sa pole eales lugenud või kuulnud, ei suuda sa ka meenutada. Ent sedamööda kuidas sa kasvad Jehoova täpses tundmises ja armastuses tema vastu, suureneb ka sinu teadmistevaramu, kust Jumala vaim võib aidata sul midagi meelde tuletada, kusjuures süvenev armastus Jehoova vastu ajendab sind ka sellekohaselt tegutsema.