Kõneplaani koostamine

PALJUD, kellele on tehtud ülesandeks esitada kõne, näevad ränka vaeva, et panna kirja kõik alates sissejuhatusest ja lõpetades kokkuvõttega. Koostatakse terve hulk kavandeid, enne kui kõne lõplikult valmis saab. Kogu protsess võib kesta tunde.

Kas ka sina valmistad nõnda oma kõnesid ette? Ehk sooviksid õppida, kuidas seda kergemini teha? Kui õpid kõneplaani koostama, pole sul enam tarvis kõike üles kirjutada. See jätab sulle rohkem aega kõne esitamise harjutamiseks. Lisaks sellele, et sul on oma ettekandeid hõlpsam pidada, on inimestel neid ka huvitavam kuulata, sealjuures annavad need neile tugevama tegutsemisajendi.

Koguduses esitatavate avalike kõnede tarbeks on teadagi olemas kõnekonspektid. Kuid enamiku teiste kõnede puhul see nii pole. Võib-olla määratakse sulle vaid aine või teema või siis palutakse sul käsitleda mingit konkreetset trükiteksti. Mõnikord antakse sulle lihtsalt mõned juhendid. Kõigi nende ülesannete puhul on sul tarvis teha endale kõneplaan.

Näidisest leheküljel 41 võid näha, kuidas võiks lühikest kõneplaani koostada. Pane tähele, et iga peamine punkt algab vasakust servast ning on kirjutatud suurtähtedega. Iga peamise punkti all on loetletud seda toetavad mõtted. Mõtete all on toodud ära nende arendamiseks vajalikud lisapunktid, mis algavad vasakult taandreaga. Uuri seda kõneplaani hoolega. Pane tähele, et kaks seal toodud peamist punkti on otseses seoses teemaga. Lisaks pane tähele, et alapunktid pole pelgalt huvitavad mõtted, vaid kõik nad toetavad seda peamist punkti, mille alla nad on paigutatud.

Kui sina koostad kõneplaani, ei tarvitse see näidisega täpselt sarnaneda. Ent kui sa mõistad sellega seotud põhimõtteid, on sul kergem oma ainet süstematiseerida ning mõõduka ajaga hea kõne ette valmistada. Kuidas siis peaks toimima?

Analüüsi, vali ja süstematiseeri

Sul on tarvis teemat. Sinu teema pole pelgalt lai ainevaldkond, mida saaks väljendada üheainsa sõnaga. See on keskne mõte, mida kavatsed edasi anda ning mis osutab sellele, millisest vaatenurgast sa kavatsed ainet käsitleda. Kui sulle on antud teema, analüüsi hoolega igat põhisõna. Kui sul tuleb etteantud teemat arendada konkreetse materjali põhjal, uuri see materjal läbi teemat silmas pidades. Kui sulle aga on määratud lihtsalt mingi ainevaldkond, siis saad ise teema valida. Kuid enne, kui sa seda teed, oleks sul ehk kasulik veidi uurimistööd teha. Kui hoiad vaimu erksana, saad tihti värskeid ideid.

Seda kõike tegema hakates küsi endalt: ”Miks on see materjal mu kuulajatele tähtis? Mis on mu eesmärk?” Selleks ei tohiks olla lihtsalt materjali läbivõtmine või värvika kõne esitamine, vaid kuulajatele kasu toomine. Kui eesmärk hakkab sulle selguma, pane see kirja. Ettevalmistusi tehes pea seda kogu aeg meeles.

Kui oled määranud kindlaks oma eesmärgi ja valinud sellekohase teema (või analüüsinud, kuidas etteantud teema selle eesmärgiga sobib), saad teha juba konkreetsemat uurimistööd. Otsi materjali, mis oleks su kuulajatele eriti väärtuslik. Ära jää üldistuste juurde, vaid otsi eriomaseid mõtteid, mis on õpetlikud ja tõepoolest kasulikud. Uurimistööd tee mõistlikul määral. Enamikul juhtudel on sul peagi rohkem materjali, kui saaksid kasutada, seepärast pead olema valiv.

Määra kindlaks peamised punktid, mida sul on tarvis käsitleda, et teemat arendada ja oma eesmärki saavutada. Need moodustavad kondikava, sinu põhikonspekti. Kui palju peamisi punkte oleks tarvis? Lühiaruteluks piisab ehk paarist, kusjuures tavaliselt on ka tunnipikkuseks ettekandeks viiest punktist küllalt. Mida vähem peamisi punkte, seda tõenäolisemalt jäävad need sinu kuulajatele meelde.

Kui teema ja peamised punktid on selgunud, tuleb sul uurimismaterjal süstematiseerida. Otsusta, mis on sinu peamiste punktidega otseses seoses. Vali välja üksikasjad, mis lisavad sinu ettekandele värskust. Peamiste punktide toetuseks kirjakohti valides pane tähele mõtteid, mis aitavad sul neid tekste mõistlikult põhjendada. Pane iga üksikpunkt selle peamise mõtte alla, mille juurde ta kuulub. Selline informatsioon — olgugi äärmiselt huvitav —, mis ei sobi ühegi sinu peamise punkti alla, jäta kõrvale ning pane oma kartoteeki, et seda mujal kasutada. Jäta alles vaid sobivaim materjal. Kui üritad liiga palju läbi võtta, oled sunnitud kiirustades kõnelema, mistõttu su ainekäsitlus muutub pinnapealseks. Parem on käsitleda piiratumal hulgal, ent kuulajatele tõeliselt väärtuslikke mõtteid, ja teha seda hästi. Ära mine üle aja.

Kui sa pole seda teinud varem, tuleb sul nüüd seada oma materjal loogilisse järjestusse. Seda tegi ka evangeeliumi kirjutaja Luukas. Kogunud oma aine kohta rikkalikult materjali, pani ta need ”järgemööda” kirja (Luuka 1:3). Sa võid järjestada oma materjali kas kronoloogiliselt või temaatiliselt, tuginedes seejuures kas põhjuse ja tagajärje või probleemi ja lahenduse printsiibile, olenevalt sellest, mis aitab sul oma eesmärki kõige tõhusamalt saavutada. Järsud üleminekud ühelt mõttelt teisele pole soovitatavad. Sul tuleks juhtida kuulajaid ühelt mõttelt teisele sujuvalt, ilma keerukate üleminekuteta. Toodud tõendid peaksid viima kuulajad loogiliste järeldusteni. Ettekande mõtteid järjestades mõtle sellele, kuidas kuulajad selle vastu võtavad. Kas neil on kerge sinu mõttearendust jälgida? Kas nad saavad tõuke tegutseda kuuldu kohaselt, kooskõlas eesmärgiga, mida sa silmas pead?

Edasi koosta sissejuhatus, mis kuulajates sinu ainekäsitluse vastu huvi ärataks ja neile näitaks, et see arutlusaine on neile tõepoolest väärtuslik. Ehk oleks sul hea esimesed laused kirja panna. Lõpuks tööta välja tegudele ajendav lõppsõna, mis sobib sinu eesmärgiga.

Kui teed oma kõneplaani piisavalt varakult valmis, jääb sul enne kõne esitamist küllaldaselt aega seda lihvida. Ehk leiad, et mingeid mõtteid on tarvis toetada mõningate statistiliste andmetega, mingi näite või kogemusega. Kui kasutada mingit päevasündmust või huvipakkuvat kohalikku probleemi, on kuulajatel kergem näha materjali ajakohasust. Oma kõnet läbi vaadates märkad ehk rohkem võimalusi informatsiooni kohandamiseks kuulajatele. Analüüsimis- ja lihvimisprotsess on väga oluline, et heast materjalist vormuks mõjus kõne.

Ühed kõnelejad vajavad põhjalikumaid märkmeid kui teised. Ent kui sa süstematiseerid oma materjali vaid mõne peamise punkti alla, jätad kõrvale kõik, mis tegelikult neid punkte ei toeta, ning sead oma mõtted loogilisse järjestusse, võid näha, et kui oled saanud veidi kogemusi, polegi sul enam tarvis kõike kirja panna. Milline aja kokkuhoid! Lisaks paraneb su kõnede kvaliteet. Siis saab ilmsiks, et teokraatliku teenistuskooli väljaõpe tuleb sulle tõesti kasuks.