Kaheksateistkümnes peatükk
”Nad ei ole maailmast”
1. a) Millise palve esitas Jeesus jüngrite eest enne oma surma? b) Miks on nii tähtis maailmast lahus olla?
ÖÖL enne seda, kui Jeesus tapeti, esitas ta jüngrite eest palve. Teades, et Saatan hakkab neile tohutut survet avaldama, ütles ta oma Isale: ”Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest. Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast” (Johannese 17:15, 16). Miks on nii tähtis ennast maailmast lahus hoida? Sest selle maailma valitseja on Saatan. Kristlased ei taha kuuluda maailma, mis on tema võimu all (Luuka 4:5—8; Johannese 14:30; 1. Johannese 5:19).
2. Mis mõttes polnud Jeesus maailmast?
2 See, et Jeesus polnud maailmast, ei tähendanud, et ta ei armastanud inimesi. Vastupidi, ta tervendas haigeid, äratas üles surnuid ja jagas inimestele õpetust Jumala Kuningriigist. Ta andis inimkonna eest isegi oma elu. Ent ta ei armastanud Saatana maailma vaimuga täidetud inimeste jumalakartmatuid hoiakuid ja tegusid. Ta hoiatas ebamoraalsete ihade, materialistliku eluviisi ning väljapaistva seisundi taotlemise eest (Matteuse 5:27, 28; 6:19—21; Luuka 12:15—21; 20:46, 47). Seepärast pole üllatav, et Jeesus hoidus ka selle maailma poliitikast. Kuigi ta oli juut, ei võtnud ta Rooma ja juutide vahelistes poliitilistes vaidlustes seisukohta mitte kummalgi poolel.
”Minu riik ei ole sellest maailmast”
3. a) Milles juudi usujuhid Jeesust Pilaatuse ees süüdistasid ja mispärast? b) Mis näitab, et Jeesus ei kavatsenud inimesena kuningaks saada?
3 Mõelgem sellele, mis juhtus, kui juudi usujuhid lasid Jeesuse vahistada ja Rooma maavalitseja Pontius Pilaatuse ette viia. Tegelikkuses ärritas neid see, et Jeesus paljastas nende silmakirjalikkuse. Kuid selleks, et maavalitseja Jeesuse vastu midagi ette võtaks, esitasid nad süüdistuse: ”Me oleme leidnud, et tema rahvast eksitab ja keelab andmast maksuraha keisrile ning ütleb enese kuningas Kristuse olevat!” (Luuka 23:2). See oli ilmne laim, kuna aasta varem, kui rahvas tahtis Jeesust kuningaks teha, oli ta sellest keeldunud (Johannese 6:15). Jeesus teadis, et temast pidi tulevikus saama taevane Kuningas (Luuka 19:11, 12). Pealegi pidi teda troonile seadma Jehoova, mitte inimesed.
4. Kuidas vaatas Jeesus maksude maksmisele?
4 Vaid kolm päeva enne Jeesuse vahistamist püüdsid variserid panna teda ütlema maksumaksmise kohta midagi sellist, milles saaks teda süüdistada. Jeesus aga ütles neile: ”Näidake mulle teenariraha [Rooma münti]! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?” Kui nad vastasid: ”Keisri!”, sõnas ta: ”Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Luuka 20:20—25.)
5. a) Millise õppetunni andis Jeesus oma jüngritele, kui teda vahistama tuldi? b) Kuidas selgitas Jeesus oma tegutsemise põhjust? c) Millega see kohtuprotsess lõppes?
5 Jeesus ei õhutanud mitte kunagi mässu võimude vastu. Kui sõdurid ja teised inimesed tulid Jeesust vahistama, haaras Peetrus mõõga ja lõi ühel mehel kõrva ära. Jeesus aga ütles talle: ”Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” (Matteuse 26:51, 52). Järgmisel päeval selgitas Jeesus Pilaatusele oma tegutsemise põhjust, öeldes: ”Minu riik ei ole sellest maailmast; oleks mu riik sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte” (Johannese 18:36). Pilaatus möönis, et ta ei ole Jeesusest ”leidnud ühtki süüd”. Siiski andis ta rahva survele järele ja lasi Jeesuse postile lüüa (Luuka 23:13—15; Johannese 19:12—16).
Jüngrid järgivad Jeesuse eeskuju
6. Kuidas näitasid algkristlased, et nad hoiduvad maailma vaimust, kuid samas armastavad inimesi?
6 Jeesuse jüngrid mõistsid, mida maailmast lahusolek neilt nõuab. See tähendas hoidumist maailma jumalakartmatust vaimust ja tegudest, sealhulgas ka vägivaldsest ja ebamoraalsest meelelahutusest, mida pakkus Rooma tsirkus ja teater. Seetõttu kutsuti jüngreid inimsoo vihkajateks. Tegelikkuses olid nad kaugel ligimese vihkamisest. Nad hoopis pingutasid kõvasti, et aidata teistelgi Jumala päästekorraldusest kasu saada.
7. a) Mida kogesid esimesed jüngrid selle tõttu, et nad hoidsid ennast maailmast lahus? b) Kuidas nad suhtusid valitsusvõimudesse ja maksude maksmisse ning miks just nii?
7 Nagu Jeesust, nii kiusati taga ka tema järelkäijaid. Sageli tegid seda valitsusametnikud, kes olid valesti informeeritud. Sellest hoolimata ütles apostel Paulus umbes aastal 56 m.a.j oma kirjas Roomas elavaile kaaskristlastele, et on tähtis olla ”allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele [valitsusvõimudele]; sest ülemust ei ole muud kui Jumalalt”. Need sõnad ei osuta sellele, et Jehoova ise seab ametisse ilmalikke valitsusi, vaid ta lubab neil eksisteerida kuni ajani, mil kogu maa üle valitseb ainult tema Kuningriik. Seetõttu oli kohane Pauluse nõuanne pidada lugu ilmalikest ametnikest ja maksta makse (Roomlastele 13:1—7; Tiitusele 3:1, 2).
8. a) Millise piirini alluvad kristlased ”valitsemas olevaile ülemustele”? b) Kuidas algkristlased järgisid Jeesuse eeskuju?
8 Siiski on valitsusvõimudele allumine suhteline, mitte absoluutne. Kui Jehoova ja inimeste seaduste vahel tekib vastuolu, kuuletuvad Jehoova teenijad tema seadustele. Ühes ajalooraamatus öeldakse algkristlaste kohta: ”Kristlased keeldusid täitmast mõningaid Rooma kodanikukohuseid. Kristlased . . . vaatasid sõjaväeteenistuses osalemisele kui oma usu reetmisele. Nad polnud poliitilistel ametikohtadel. Nad ei kummardanud keisrit.” (”On the Road to Civilization—A World History”.) Kui juudi ülemkohus ’kõvasti keelas’ jüngreid kuulutustööd jätkamast, kostsid nad: ”Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:27—29).
9. a) Miks tegutsesid Jeruusalemma kristlased aastal 66 just selliselt? b) Kuidas on nende eeskuju meile kasuks?
9 Jeesuse jüngrid säilitasid tolleaegsetes poliitilistes ja sõjalistes konfliktides range erapooletuse. Aastal 66 m.a.j tõstsid Juudamaal elavad juudid keisri vastu mässu. Kiiresti piiras Rooma sõjavägi Jeruusalemma ümber. Mida tegid kristlased, kes linnas olid? Neil oli meeles Jeesuse nõuanne linnast lahkuda. Kui roomlased ajutiselt tagasi tõmbusid, põgenesid kristlased mägisele alale teispool Jordani jõge, kus asus Pella linn (Luuka 21:20—24). Nende erapooletus on heaks eeskujuks hilisema aja ustavatele kristlastele.
Kristlaste erapooletus viimseil päevil
10. a) Millist tööd Jehoova tunnistajad praegu innukalt teevad ja miks? b) Mille suhtes on nad erapooletud?
10 Kas ajalugu näitab, et mingi rühmitus on viimseil päevil säilitanud range erapooletuse nagu algkristlased? Jah, Jehoova tunnistajad on nõnda toiminud. Kogu selle aja on nad kuulutanud, et ainult Jumala Kuningriigi kaudu saabub õiglusearmastajaile kestev rahu, heaolu ja õnn (Matteuse 24:14). Samal ajal on nad rahvastevaheliste konfliktide suhtes jäänud täiesti erapooletuks.
11. a) Kuidas on Jehoova tunnistajate erapooletus vastandiks vaimulike toimimisviisile? b) Kuidas suhtuvad Jehoova tunnistajad sellesse, kui teised inimesed tegelevad poliitikaga?
11 Terava kontrastina Jehoova tunnistajatele on maailma religioonide vaimulikud tihedalt sekkunud poliitikasse. Mõningates maades on nad osalenud aktiivselt valimiseelsetes kampaaniates, väljendades oma seisukohta kandidaatide poolt või vastu. Mõningad vaimulikud on ise poliitilistel ametikohtadel. Teised on poliitikutele survet avaldanud, et need toetaksid programme, mida vaimulikkond heaks kiidab. Vastandina neile ei sekku Jehoova tunnistajad poliitikasse. Samas ei takista nad teistel inimestel astuda mõnda parteisse, taotleda poliitilist ametikohta või hääletada valimistel. Jeesus ütles, et tema jüngrid ei ole maailmast, seega ei osale Jehoova tunnistajad mitte mingis poliitilises tegevuses.
12. Millised tagajärjed on sellel, et maailma religioonid ei ole olnud erapooletud?
12 Nagu Jeesus ennustas, on rahvad korduvalt omavahel sõdinud. Isegi riigisisesed rühmitused on üksteise vastu võidelnud (Matteuse 24:3, 6, 7). Usujuhid on peaaegu alati toetanud mõnda riiki või rühmitust ning ergutanud oma järgijaid sedasama tegema. Milline on tagajärg? Ühe ja sama usu liikmed tapavad üksteist lahingus lihtsalt selle tõttu, et nad on eri rahvusest või hõimust. See on risti vastu Jumala tahtele (1. Johannese 3:10—12; 4:8, 20).
13. Millised tõsiasjad kinnitavad Jehoova tunnistajate erapooletust?
13 Seevastu on Jehoova tunnistajad säilitanud range erapooletuse kõigi konfliktide suhtes. 1939. aasta 1. novembri ”Vahitorn” teatas: ”Kõik, kes asuvad Issanda poolel, on sõdivate rahvaste suhtes erapooletud.” Kõigis maades ja igas olukorras jäävad Jehoova tunnistajad selle seisukoha juurde. Nad ei luba maailma lõhenemist põhjustaval poliitikal ja sõdadel lõhkuda oma rahvusvahelist vennaskonda. Nad ”taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks”. Olles erapooletud, ei õpi nad enam sõdima (Jesaja 2:3, 4; 2. Korintlastele 10:3, 4).
14. Mida on Jehoova tunnistajad kogenud selle tõttu, et nad on püsinud maailmast lahus?
14 Mida on nende erapooletus endaga kaasa toonud? Jeesus ütles: ”Et te ei ole maailmast, . . . sellepärast vihkab teid maailm!” (Johannese 15:19). Paljud Jehoova tunnistajad on Jumala teenimise pärast vangis olnud. Mõningaid on piinatud või isegi tapetud, nagu juhtus ka esimese sajandi kristlastega. Põhjus on selles, et Saatan kui ”selle maailma jumal” töötab vihaselt vastu Jehoova teenijatele, kes ei kuulu tema maailma (2. Korintlastele 4:4; Ilmutuse 12:12).
15. a) Kuhu on teel kõik maailma rahvad ja millest Jehoova tunnistajad hoolega hoiduvad? b) Miks on maailmast lahusolek nii tõsine küsimus?
15 Jehoova tunnistajad on rõõmsad, et nad ei kuulu sellesse maailma, sest kõik maailma rahvad on teel oma lõpu poole, mis saabub Harmagedoonis (Taaniel 2:44; Ilmutuse 16:14, 16; 19:11—21). Meid ei taba see saatus, sest me hoiame end maailmast lahus. Ülemaailmse ühtse rahvana oleme lojaalsed Jumala taevasele Kuningriigile. On tõsi, et maailmast lahusoleku tõttu saame kogeda pilget ja tagakiusamist. Õige pea see aga lõpeb, sest Saatana mõju all olev kuri maailm hävitatakse jäädavalt. Seevastu Jehoova teenijad elavad igavesti tema õiglases uues maailmas Jumala Kuningriigi alluvuses (2. Peetruse 3:10—13; 1. Johannese 2:15—17).
Kordamisküsimusi aruteluks
• Kuidas näitas Jeesus, mida tähendab ’mitte olla maailmast’?
• Kuidas suhtusid algkristlased a) maailma vaimu, b) ilmalikesse võimudesse ja c) maksude maksmisse?
• Millised tõendid kinnitavad nüüdisaegsete Jehoova tunnistajate kristlikku erapooletust?
[Pilt lk 165]
Jeesus selgitas, et tema ja ta järelkäijad ”ei ole maailmast”