Üheksateistkümnes peatükk
Räägi Jumala sõna julgesti
1. a) Millist head sõnumit Jeesuse jüngrid kuulutasid, ent kuidas osa juute sellele reageeris? b) Millised küsimused väärivad mõtisklemist?
LIGI 2000 aastat tagasi võiti Jumala Poeg Jeesus Kristus kogu maa tulevaseks Kuningaks. Jeesus hukati religioossete vaenlaste õhutusel, kuid Jehoova äratas ta surnuist üles. Nii avanes Jeesuse kaudu tee igavesse ellu. Kui aga Jeesuse jüngrid seda head sõnumit avalikult kuulutasid, hakati neid taga kiusama. Mõned neist heideti vanglasse, neid koguni peksti ja neil keelati Jeesusest rääkida (Apostlite teod 4:1—3, 17; 5:17, 18, 40). Mida nad otsustasid teha? Mida oleksid teinud sina? Kas sa oleksid tunnistuse andmist julgelt jätkanud?
2. a) Millist rõõmusõnumit on meie päevil tarvis kuulutada? b) Kellel lasub kohustus head sõnumit kuulutada?
2 Aastal 1914 seati Jeesus Kristus taevas troonile kui Jumala Kuningriigi Kuningas, et ta valitseks ”keset oma vaenlasi” (Laul 110:2). Seejärel visati Saatan ja deemonid taevast maa peale (Ilmutuse 12:1—5, 7—12). Selle kurja maailma viimsed päevad olid alanud. Kui see ajajärk lõpeb, lõhub Jumal kogu saatanliku maailmakorralduse (Taaniel 2:44; Matteuse 24:21). Päästetuil on aga väljavaade elada igavesti maa peal, mis muudetakse paradiisiks. Kui see hea sõnum sinu südant puudutab, siis tahad sa sellest ka teistele rääkida (Matteuse 24:14). Ent milliseid reageeringuid võid sa oodata?
3. a) Kuidas inimesed Kuningriigi sõnumisse suhtuvad? b) Millisele küsimusele me peame mõtlema?
3 Kuulutades head sõnumit Kuningriigist, kohtad sa mõningaid inimesi, kes ilmutavad selle vastu huvi, kuid enamikku jätab see ükskõikseks (Matteuse 24:37—39). Mõned võivad sind pilgata või sinusse vaenulikult suhtuda. Jeesus hoiatas, et sa võid kogeda isegi sugulaste vastuseisu (Luuka 21:16—19). Vaenamine võib sulle osaks saada ka tööl või koolis. Mõningates maailma paikades on koguni valitsused Jehoova tunnistajate tegevuse keelustanud. Kui sa sellisesse olukorda satud, kas räägid Jumala sõna julgelt edasi ja ’seisad usus’? (1. Korintlastele 16:13.)
Ära looda omaenda jõule
4. a) Mida me peame vastu võtma, et võiksime Jumalat ustavalt teenida? b) Miks on kristlikud koosolekud nii tähtsad?
4 Et võiksime Jumalat ustavalt teenida, peame vastu võtma abi, mida ta meie vaimset heaolu silmas pidades pakub. Muu hulgas aitab ta meid koguduse koosolekute kaudu. Pühakiri toonitab, et me ei jätaks neid maha (Heebrealastele 10:23—25). Need, kes on jäänud ustavateks Jehoova tunnistajateks, on pingutanud, et käia oma usukaaslastega regulaarselt koosolekutel. Nendel koosolekutel me õpime Pühakirja paremini tundma. Lisaks hakkame juba tuttavaid tõdesid sügavamalt mõistma ja saame teadlikumaks sellest, kuidas neid ellu rakendada. Meie suhted oma kristlike vendadega, kellega me ühtselt Jumalat kummardame, muutuvad lähedasemaks ning me saame uut jõudu Jumala tahte täitmiseks. Jehoova vaim juhatab meid koguduse kaudu ning selle vaimu kaudu on Jeesus meie keskel (Matteuse 18:20; Ilmutuse 3:6).
5. Kuidas korraldatakse koosolekuid siis, kui Jehoova tunnistajate tegevus on keelustatud?
5 Kas sina käid regulaarselt kõigil koosolekutel ja rakendad ellu seal kuuldud õpetust? Keelu all tegutsedes on Jehoova tunnistajatel mõnikord tarvis pidada koosolekuid väikeste gruppidena kodudes. Koosolekupaigad ja -ajad võivad muutuda ning pole ehk alati mugavad, näiteks mõned koosolekud peetakse hilisõhtul. Ent vaatamata ebamugavustele või ohtudele, teevad ustavad vennad ja õed tõsiseid pingutusi, et igal koosolekul kohal olla.
6. Kuidas me näitame, et usaldame Jehoovat, ja kuidas võib see aidata meil kuulutustööd julgelt jätkata?
6 Usaldust Jehoova vastu aitab kasvatada see, kui me regulaarselt ja kogu südamest palves tema poole pöördume, mõistes, et vajame tema abi. Kas sina toimid nõnda? Jeesus palvetas maise teenistuse ajal korduvalt (Luuka 3:21; 6:12, 13; 22:39—44). Ja surmaeelsel ööl ergutas ta oma jüngreid: ”Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse!” (Markuse 14:38). Kui inimesed suhtuvad Kuningriigi sõnumisse ükskõikselt, võib meil tekkida kiusatus teenistuses tempot aeglustada. Kui meid pilgatakse või taga kiusatakse, tunneme ehk kiusatust mitte kuulutada, et sel moel probleeme vältida. Kui me aga tõsimeelselt palume Jumala vaimu, et see aitaks meil kuulutustööd julgelt jätkata, siis ei anna me sellistele kiusatustele järele (Luuka 11:13; Efeslastele 6:18—20).
Nad andsid julgelt tunnistust
7. a) Miks Apostlite tegude raamat meile erilist huvi pakub? b) Vasta lõigu järel toodud küsimustele ja selgita, kuidas see teave meile kasuks tuleb.
7 Apostlite tegude raamat pakub meile kõigile erilist huvi. Selles räägitakse, kuidas apostlid ja teised algkristlased — inimesed, kellel olid samasugused tunded nagu meil — ületasid takistusi ning osutusid julgeteks ja ustavateks Jehoova tunnistajateks. Vaadelgem sellest raamatust mõningaid kohti järgmiste küsimuste ja kirjakohtade abil. Seejuures mõtle, kuidas sina isiklikult võid loetust kasu saada.
Kas apostlid olid kõrgelt haritud mehed? Kas olid nad loomu poolest kartmatud, juhtugu mis tahes? (Johannese 18:17, 25—27; 20:19; Apostlite teod 4:13.)
Mille tõttu suutis Peetrus rääkida julgesti juudi kohtu ees, kes oli Jumala Poja hukka mõistnud? (Matteuse 10:19, 20; Apostlite teod 4:8.)
Mida olid apostlid teinud nädalate jooksul enne seda, kui nad süneedriumi ette viidi? (Apostlite teod 1:14; 2:1, 42.)
Mida vastasid Peetrus ja Johannes võimumeestele, kes käskisid neil lakata Jeesuse nimel kuulutamast? (Apostlite teod 4:19, 20.)
Kellelt apostlid pärast vabanemist jälle abi otsisid? Kas nad palusid tagakiusamise lõppemist? Selgita (Apostlite teod 4:24—31).
Mil kombel andis Jehoova neile abi, kui vastased püüdsid kuulutustööd peatada? (Apostlite teod 5:17—20.)
Kuidas näitasid apostlid, et nad mõistavad, miks nad vabastati? (Apostlite teod 5:21, 41, 42.)
Mida tegid jüngrid isegi siis, kui paljud neist ägeda tagakiusamise tõttu hajutati? (Apostlite teod 8:3, 4; 11:19—21.)
8. Millised vaimustavad tulemused olid esimeste jüngrite kuulutustööl ja kuidas on ka meile avanenud võimalus sellessamas töös osaleda?
8 Hea sõnumi kuulutustöö ei jäänud viljatuks. Nelipühal aastal 33 m.a.j ristiti umbes 3000 jüngrit. ”Lisandus neid, kes uskusid Issandasse, nii mehi kui naisi suurel hulgal!” (Apostlite teod 2:41; 4:4; 5:14.) Isegi üks tulisemaid Jumala rahva tagakiusajaid, Saulus Tarsosest, sai aja möödudes kristlaseks ja hakkas tõest julgelt tunnistust andma. Ta sai tuntuks apostel Paulusena (Galaatlastele 1:22—24). Esimesel sajandil alanud töö pole lakanud, vaid on viimseil päevil hoogustunud ja laienenud üle kogu maailma. Meil on eesõigus selles töös osaleda. Sealjuures võime õppida eeskujust, mille andsid lojaalsed tunnistajad varasematel aegadel.
9. a) Milliseid võimalusi Paulus tunnistuse andmiseks kasutas? b) Mil viisil sina Kuningriigi sõnumit levitad?
9 Mida tegi Paulus, kui ta sai teada tõe Jeesus Kristusest? ”[Ta] kuulutas varsti . . . Kristust, tunnistades, et seesama on Jumala Poeg” (Apostlite teod 9:20). Ta hindas ärateenimata lahkust, mida Jumal talle osutas, ja mõistis, et igaüks vajab head sõnumit, mida tema oli kuulnud. Paulus oli juut ning vastavalt tolle aja kombele käis ta sünagoogides ja andis seal tunnistust. Samuti kuulutas ta head sõnumit majast majja ning vestles inimestega turuplatsil. Ta oli hea sõnumi kuulutamiseks valmis ka uutele territooriumidele minema (Apostlite teod 17:17; 20:20; Roomlastele 15:23, 24).
10. a) Kuidas ilmutas Paulus tunnistuse andmisel nii julgust kui ka vahetegemisvõimet? b) Kuidas me võime Pauluse omadusi jäljendada, kui anname tunnistust sugulastele, töökaaslastele või kaasõpilastele?
10 Paulus oli julge, ent ta kasutas ka vahetegemisvõimet, ja sellised peaksime olema meiegi. Juutide poole pöördus ta tõotuste alusel, mis Jumal oli andnud nende esiisadele. Kreeklastele kõneles ta neile tuttavate asjade põhjal. Mõnikord kasutas ta tunnistuse andmiseks omaenda kogemust sellest, kuidas ta tõe teada sai. Ta ütles: ”Kõike ma teen evangeeliumi pärast, et mina sellest ka osa saaksin” (1. Korintlastele 9:20—23; Apostlite teod 22:3—21).
11. a) Mida Paulus tegi, et vältida pidevaid kokkupõrkeid vastastega? b) Millal oleks meil tark Pauluse eeskuju järgida ja kuidas? c) Kust me saame jõudu, et julgelt edasi kuulutada?
11 Kui tagakiusamise tõttu ilmnes, et parem oleks mõnda aega kuskil mujal kuulutada, tegigi Paulus seda, selle asemel et vastastega pidevaid kokkupõrkeid esile kutsuda (Apostlite teod 14:5—7; 18:5—7; Roomlastele 12:18). Ent ta ei häbenenud head sõnumit mitte kunagi (Roomlastele 1:16). Kuigi vastased kohtlesid Paulust teotavalt ja isegi julmalt, ’võttis ta siiski oma Jumalas julguse’, et edasi kuulutada. Ta ütles: ”Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sõna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral” (1. Tessalooniklastele 2:2; 2. Timoteosele 4:17). Kristliku koguduse Pea Jeesus annab meilegi vajalikku jõudu selle töö tegemiseks, mida ta meie päeviks ennustas (Markuse 13:10).
12. Milles väljendub kristlaste julgus ja millel see rajaneb?
12 Meil on igati põhjust rääkida Jumala sõna julgesti, nagu seda tegid esimesel sajandil Jeesus Kristus ja teised ustavad Jumala teenijad. See ei tähenda, et võiksime olla taktitundetud või et peaksime sundima sõnumit peale neile, kes seda kuulata ei soovi. Kuid me ei anna alla seetõttu, et inimesed on ükskõiksed, ka ei pane nende vaenulikkus meid vaikima. Nagu Jeesus, anname ka meie teada, et Jumala Kuningriik on kogu maa õiguspärane valitsus. Me räägime veendunult, kuna esindame Universumi Suverääni Jehoovat ja kuna sõnum, mida me kuulutame, ei lähtu mitte meilt, vaid temalt. Ja meie tugevaim ajend teda kiita on armastus tema vastu (Filiplastele 1:27, 28; 1. Tessalooniklastele 2:13).
Kordamisküsimusi aruteluks
• Miks on tähtis jagada Kuningriigi sõnumit nii paljudele kui võimalik, kuid milliseid reageeringuid me võime oodata?
• Kuidas me võime näidata, et me ei toetu Jehoovat teenides omaenda jõule?
• Mida väärtuslikku me õpime Apostlite tegude raamatust?
[Pildid lk 173]
Nagu minevikus, nii ka tänapäeval räägivad Jehoova teenijad Jumala sõna julgesti