Juudid Kreeka ja Rooma mõjusfääris
EKSPANSIOON, mis viis Kreeka maailmariigi tekkeni, algas mägisest Makedooniast. Sealt hakkas pisut üle 20-aastane Aleksander vaatama ida poole. Aastal 334 e.m.a viis ta oma sõjaväe üle Hellespontose väina (Dardanellide), mis eraldab Euroopat Aasiast. Ulja ”pantri” sarnaselt sooritasid kreeklased Aleksandri juhtimisel terve rea kiireid vallutusi (Tn 7:6). Aleksander sõdis võidukalt pärslaste vastu Trooja lähedal Granikose jõe kaldal ning andis neile hävitava löögi Issose juures.
Kreeklased tungisid Süüriasse ja Foiniikiasse ning pärast seitsmekuulist piiramist vallutasid nad Tüürose (Hs 26:4, 12). Aleksander säästis Jeruusalemma, ent vallutas Assa (Sk 9:5). Jõudnud Egiptusesse, rajas ta Aleksandria linna, mis sai üheks tolle aja kaubandus- ja hariduskeskuseks. Liikunud taas läbi Tõotatud Maa, andis ta pärslastele järjekordse hävitava löögi Gaugamela juures Niinive varemete lähedal.
Aleksander pöördus lõunasse ning hõivas Pärsia administratiivkeskused Babüloni, Suusa ja Persepolise. Seejärel liikus ta kiirelt läbi Pärsia alade Induse jõeni, mis jääb praegu Pakistani territooriumile. Kõigest kaheksa aastaga vallutas Aleksander suurema osa tollal tuntud maailmast. Ent aastal 323 e.m.a suri ta Babülonis 32-aastasena malaariasse (Tn 8:8).
Hellenismi mõju Tõotatud Maal oli tugev. Osa endisi Aleksandri sõjamehi asus sinna elama. Esimeseks sajandiks eksisteeris seal kreeka keelt kõnelevate linnade liit (Dekapolis) ning Heebrea Kirjad olid tõlgitud kreeka keelde (Mt 4:25; Mk 7:31). Koinee (kreeka ühiskeel) oli saanud rahvusvaheliseks keeleks, milles levitati ka kristlikke õpetusi.
Rooma impeerium
Mis toimus samal ajal lääne pool? Rooma — mis esialgu oli vaid rühm väikesi asulaid Tiberi jõe kaldal — tähtsus kasvas. Aja jooksul võimaldasid tõhus sõjamasin ja tsentraliseeritud poliitiline võim Roomal hõivata alad, mis olid Aleksandri nelja väejuhi valduses. Aastaks 30 e.m.a oli Rooma impeerium saavutanud selge ülekaalu. Ta osutus Taanieli nähtud ’koleda metsalise’ esimeseks ilminguks (Tn 7:7).
Rooma impeerium ulatus Britanniast Põhja-Aafrikani ja Atlandi ookeanist Pärsia laheni. Kuna impeerium ümbritses Vahemerd, kutsusid roomlased seda Mare Nostrum (’meie meri’).
Ka Rooma mõjutas juute, kelle maa kuulus Rooma impeeriumi koosseisu (Mt 8:5—13; Ap 10:1, 2). Jeesus ristiti ja suri keiser Tiberiuse valitsusajal. Mõned Rooma valitsejad kiusasid kristlasi julmalt taga, kuid neil ei õnnestunud õiget jumalakummardamist kaotada. Püsinud kolmteist sajandit, ei suutnud see impeerium aga vastu seista põhjast ründavatele germaani hõimudele ja idast peale tungivatele nomaadidele.
[Kaart lk 26]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Kreeka impeerium
Pärast Aleksandri surma jagunes hiigelsuur impeerium tema nelja väepealiku vahel
▪ Kassandros
▫ Lysimachos
○ Ptolemaios I
• Seleukos I
A2 ▪ KREEKA
A2 ▪ Ateena
A2 ▪ AHHAIA
A3 ○ Küreene
A3 ○ LIIBÜA
B2 ▫ Bütsants
B3 ○ KÜPROS
B4 ○ Noo-Aamon (Teeba)
C3 Palmyra (Tadmor)
C3 ○ Gerasa
C3 ○ Filadelfia
C3 ○ Jeruusalemm
C5 ○ Seveene
G2 • Alexandria Margiana
Aleksandri vallutusretk
A2 ▪ MAKEDOONIA
A2 ▪ Pella
A2 ▫ TRAAKIA
B2 ▫ Trooja
B2 ▫ Sardes
B2 ▫ Efesos
B2 ▫ Gordion
C2 ▫ Ankara
C3 • Tarsos
C3 • Issos
C3 • Antiookia
C3 ○ Tüüros
C4 ○ Assa
B4 ○ EGIPTUS
B4 ○ Memfis
B4 ○ Aleksandria
A4 ○ Siwa oaas
B4 ○ Memfis
C4 ○ Assa
C3 ○ Tüüros
C3 ○ Damaskus
C3 • Aleppo
D3 • Nisibis
D3 • Gaugamela
D3 • Babülon
E3 • Suusa
E4 • PÄRSIA
E4 • Persepolis
E4 • Pasargadae
E3 • MEEDIA
E3 • Ekbatana
E3 • Rhagae
E3 • Hekatompylos
F3 • PARTIA
G3 • ARIA
G3 • Alexandria Areion
G3 • Alexandria Prophtasia
F4 • DRANGIANA
G4 • ARAHHOOSIA
G4 • Alexandria Arachosiorum
H3 • Kabul
G3 • Drapsaka
H3 • Alexandria Oxiana
G3 • Drapsaka
G3 • BAKTRIA
G3 • Baktra
G2 • Derbent
G2 • SOGDIANA
G2 • Marakanda
G2 • Buhhaara
G2 • Marakanda
H2 • Alexandria Eschate
G2 • Marakanda
G2 • Derbent
G3 • Baktra
G3 • BAKTRIA
G3 • Drapsaka
H3 • Kabul
H3 • Taxila
H5 • INDIA
H4 • Aleksandria
G4 • GEDROOSIA
F4 • Pura
E4 • PÄRSIA
F4 • Aleksandria
F4 • KARMAANIA
E4 • Pasargadae
E4 • Persepolis
E3 • Suusa
D3 • Babülon
[Teised kohanimed]
A3 KREETA
D4 ARAABIA
[Veekogud]
B3 Vahemeri
C5 Punane meri
E4 Pärsia laht
G5 Araabia meri
[Jõed]
B4 Niilus
D3 Eufrat
D3 Tigris
G4 Indus
[Kaart lk 27]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Rooma impeerium
A1 BRITANNIA
A3 HISPAANIA
B1 GERMAANIA
B2 GALLIA
B2 ITAALIA
B2 Rooma
B3 Kartaago
C2 ILLÜRIKON
C3 KREEKA
C3 Aktion
C3 Küreene
D2 Bütsants (Konstantinoopol)
D3 VÄIKE-AASIA
D3 Efesos
D3 Aleppo
D3 Antiookia
D3 Damaskus
D3 Gerasa (Jarash)
D3 Jeruusalemm
D3 Aleksandria
D4 EGIPTUS
[Veekogud]
A2 Atlandi ookean
C3 Vahemeri
D2 Must meri
D4 Punane meri
[Pilt lk 26]
Ptolemaios II ehitas ümber Rabba ja nimetas selle Filadelfiaks. Säilinud on suure Rooma teatri varemed
[Pilt lk 27]
Dekapolise linn Gerasa (Jarash)
[Pilt lk 27]
Rooma teed, näiteks see tee muistse Aleppo lähedal, kulgesid läbi Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Kristlased reisisid nendel teedel, et levitada Piibli tõde