„Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!”

1., 2. a) Miks tulid korravalvurid, kes saadeti Jeesust kinni võtma, tagasi tühjade kätega? b) Mis tegi Jeesusest väljapaistva õpetaja?

VARISERID keevad vihast. Jeesus on templis ja õpetab tõdesid oma isa kohta. Kuulajate arvamused lähevad lahku – paljud usuvad Jeesust, teised aga tahavad, et ta arreteeritaks. Suutmata oma viha talitseda, annavad usujuhid korravalvuritele käsu Jeesus kinni võtta. Kuid korravalvurid tulevad tagasi tühjade kätega. Peapreestrid ja variserid nõuavad selgitust: „Miks te teda siia ei toonud?” Korravalvurid vastavad: „Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!” Jeesuse õpetusviis avaldas neile nii sügavat muljet, et nad lihtsalt ei suutnud teda arreteerida.a (Johannese 7:45, 46.)

² Korravalvurid polnud ainsad, kellele Jeesuse õpetus muljet avaldas. Inimesed kogunesid suurte hulkadena, et vaid kuulda teda õpetamas. (Markuse 3:7, 9; 4:1; Luuka 5:1–3.) Mis tegi Jeesusest nii väljapaistva õpetaja? Nagu nägime 8. peatükist, armastas ta neid tõdesid, mida ta edasi andis, samuti armastas ta inimesi, keda ta õpetas. Seejuures valdas ta meisterlikult erisuguseid õpetamismeetodeid. Vaadelgem kolme tõhusat meetodit, mida ta kasutas, ja seda, kuidas me võime temast eeskuju võtta.

Lihtsus

3., 4. a) Miks kasutas Jeesus õpetades lihtsat keelt? b) Mille poolest on mäejutlus hea näide sellest, kui lihtsalt Jeesus õpetas?

³ Kahtlemata oli Jeesusel rikas sõnavara. Ent kui ta õpetas, ei rääkinud ta kunagi nii keeruliselt, et tema kuulajad, kellest paljud olid „koolitamata ja tavalised inimesed”, poleks temast aru saanud. (Apostlite teod 4:13.) Ta arvestas nende võimetega ega uputanud neid liigse infoga üle. (Johannese 16:12.) Ta rääkis lihtsate sõnadega, kuid väljendas samas erakordselt sügavaid tõdesid.

⁴ Võtame näiteks mäejutluse, mis on kirjas Matteuse 5:3–7:27. Selles kõnes andis Jeesus nõuandeid, mis on sügavamõttelised ja puudutavad probleemide tuuma. Seal pole mingeid keerulisi mõtteid ega väljendeid. Tegelikult on sealt raske leida sellist sõna, millest isegi väiksed lapsed aru ei saaks. Seega pole midagi imestada, et kui Jeesus oma kõne lõpetas, oli rahvas – kelle seas oli tõenäoliselt palju põllumehi, karjaseid ja kalureid – „tema õpetusviisist hämmastunud”. (Matteuse 7:28.)

5. Too näiteid Jeesuse ütlustest, mis on lihtsad, kuid tähendusrikkad.

⁵ Õpetades kasutas Jeesus sageli lihtsaid, lühikesi väljendeid ja tähendusrikkaid ütlusi. Ajal, mil polnud veel trükitud raamatuid, istutas ta oma sõnumi sel viisil oma kuulajate meelde ja südamesse. Mõtle järgmistele näidetele. „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.” „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged.” „Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk.” „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.”b (Matteuse 7:1; 9:12; 26:41; Markuse 12:17; Apostlite teod 20:35.) Ligi 2000 aastat hiljem on need ütlused ikka veel sama meeldejäävad.

6., 7. a) Miks on tähtis kasutada tavalist keelt, kui tahame õpetada lihtsalt? b) Kuidas me saame hoiduda piibliõpilast liigse infoga uputamast?

⁶ Kuidas võime meie õpetada lihtsalt? Üks tähtis asi on kasutada tavalist keelt, millest enamik inimesi kergesti aru saab. Piibli põhitõed pole keerulised. Jehoova on teinud oma eesmärgid teatavaks neile, kes on siira ja alandliku südamega. (1. Korintlastele 1:26–28.) Kui püüame anda tema tõdesid edasi lihtsate ja hoolikalt valitud sõnadega, on inimestel neid kergem mõista.

⁷ Et õpetada lihtsalt, peame olema hoolikad, et me piibliõpilast liigse infoga üle ei uputaks. Seega pole piiblikursust juhatades vaja selgitada igat pisiasja; samuti ei pea me materjalist läbi tormama, otsekui oleks käsitletud materjali hulk kõige tähtsam. Pigem on uurimise tempot valides tark arvestada õpilase võimete ja vajadustega. Meie eesmärk on õpilast aidata, et temast saaks Kristuse järelkäija ja Jehoova teenija. Seepärast tuleb meil võtta nii palju aega, kui vaja, et õpilane materjalist mõistlikul määral aru saaks. Ainult siis puudutab piibli tõde tema südant ja ajendab teda õpitut ellu rakendama. (Roomlastele 12:2.)

Õiged küsimused

8., 9. a) Miks esitas Jeesus küsimusi? b) Kuidas kasutas Jeesus küsimusi, et aidata Peetrusel jõuda õigele järeldusele seoses templimaksu maksmisega?

⁸ On tähelepanuväärne, et Jeesus kasutas küsimusi isegi siis, kui hoopis kiirem võimalus oleks olnud öelda oma kuulajatele otse, kuidas asjad on. Miks ta siis esitas küsimusi? Mõnikord esitas ta küsimusi, et paljastada oma vastaste motiivid ja neil suu kinni panna. (Matteuse 21:23–27; 22:41–46.) Kuid üsna sageli esitas ta küsimusi selleks, et ergutada oma jüngreid väljendama seda, mis neil meeles mõlkus, ja et virgutada ja treenida nende mõtlemisvõimet. Seepärast esitas ta selliseid küsimusi nagu „Mis te arvate?” ja „Kas sa usud seda?”. (Matteuse 18:12; Johannese 11:26.) Oma küsimustega puudutas Jeesus jüngrite südant. Võtame ühe näite.

⁹ Kord küsisid maksukogujad Peetruselt, kas Jeesus maksab templimaksu.c Peetrus vastas otsekohe: „Maksab küll.” Hiljem arutles Jeesus temaga: „Mis sa arvad, Siimon, kellelt võtavad maa kuningad maksu või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?” Peetrus vastas: „Võõrastelt.” Siis ütles Jeesus: „Järelikult on pojad maksust vabad.” (Matteuse 17:24–27.) Nende küsimuste mõte oli Peetrusele kahtlemata kohe selge, sest oli hästi teada, et kuningate pereliikmed on maksudest vabastatud. Jeesus kui templis kummardatava taevase kuninga ainusündinud poeg polnud seega kohustatud seda maksu maksma. Pane tähele: selle asemel et Peetrusele õige vastus lihtsalt ära öelda, esitas Jeesus taktitundeliselt küsimusi, kuna ta soovis aidata Peetrusel ise õigele järeldusele jõuda ja ehk ka mõista vajadust tulevikus enne vastamist hoolikamalt mõelda.

10. Kuidas me saame majast majja kuulutades tõhusalt küsimusi kasutada?

¹⁰ Kuidas me saame kuulutustööl tõhusalt küsimusi kasutada? Majast majja kuulutades võime esitada küsimusi, et äratada huvi, ja nii võib meile avaneda võimalus jagada teistele head sõnumit. Näiteks kui uksele tuleb vanem inimene, võime lugupidavalt võtta üles küsimuse: „Kuidas on maailm muutunud teie elu jooksul?” Olles tema vastuse ära kuulanud, võime edasi küsida: „Mida oleks teie arvates vaja, et siin maailmas oleks parem elada?” (Matteuse 6:9, 10.) Kui uksele tuleb ema väikeste lastega, võime küsida: „Kas te olete kunagi mõelnud, milline on see maailm siis, kui teie lapsed suureks saavad?” (Laul 37:10, 11.) Olles majale lähenedes tähelepanelikud, saame ehk valida küsimuse, mis on kohandatud vastavalt elanike huvidele.

11. Kuidas me saame küsimusi kasutada, kui juhatame piiblikursust?

¹¹ Kuidas me saame oskuslikult küsimusi kasutada, kui juhatame piiblikursust? Hoolikalt valitud küsimused võivad aidata meil teada saada, mida õpilane oma südames tunneb. (Õpetussõnad 20:5.) Näiteks oletame, et uurime raamatust „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”d 43. õppetükki „Kuidas peaks kristlane suhtuma alkoholi?”. See õppetükk käsitleb muu hulgas Jumala suhtumist liigjoomisse. Õpilase vastused võivad näidata, et ta mõistab, mida piibel õpetab, aga kas ta on ka õpituga nõus? Me võime küsida: „Kas Jumala suhtumine tundub sulle mõistlik?” Samuti võime küsida: „Kuidas saaksid sina neid teadmisi oma elus rakendada?” Kuid pea meeles, et vaja on olla taktitundeline, et me ei riivaks õpilase väärikust. Me ei taha kunagi esitada küsimusi, mis talle piinlikkust põhjustaks. (Õpetussõnad 12:18.)

Jõuline loogika

12.–14. a) Kuidas võttis Jeesus õpetamisel appi loogika? b) Millist jõulist loogikat kasutas Jeesus, kui variserid väitsid, et tema vägi lähtub Saatanast?

¹² Jeesus, kellel oli täiuslik mõistus, oskas teistega meisterlikult arutleda. Mõnikord kasutas ta jõulist loogikat, et kummutada oma vastaste valesüüdistused. Paljudel puhkudel kasutas ta veenvaid arutluskäike, et õpetada oma järelkäijatele midagi väärtuslikku. Vaadelgem mõningaid näiteid.

¹³ Pärast seda, kui Jeesus oli tervendanud deemonist vaevatud mehe, kes oli pime ja tumm, väitsid variserid Jeesuse kohta: „See mees ei aja deemoneid välja muul moel kui deemonite valitseja Peltsebuli abiga.” Nad möönsid, et deemonite väljaajamiseks on vaja üleinimlikku väge. Kuid nad ütlesid, et Jeesuse vägi lähtub Saatanast. See väide polnud mitte üksnes vale, vaid ka ebaloogiline. Paljastades vea nende mõtlemises, vastas Jeesus: „Iga kuningriik, kus pole üksmeelt, hävib ja ükski linn või pere, kus pole üksmeelt, ei jää püsima. Samamoodi, kui Saatan ajab välja Saatana, on ta iseendaga riius. Kuidas saab siis tema kuningriik püsima jääda?” (Matteuse 12:22–26.) Sisuliselt ütles Jeesus: „Kui mina oleksin Saatana käsilane, kes lammutab Saatana tööd, siis töötaks ju Saatan iseenda huvidele vastu ja langeks peagi.” Sellist raudset loogikat polnud võimalik kummutada.

¹⁴ Jeesus polnud nendega arutlemist veel lõpetanud. Teades, et mõned variseride endi jüngrid on deemoneid välja ajanud, esitas ta lihtsa, aga jõulise küsimuse: „Kui mina ajan deemoneid välja Peltsebuli abiga, siis kelle abiga ajavad neid välja teie jüngrid?” (Matteuse 12:27.) Jeesus väitis põhimõtteliselt: „Kui mina ajan deemoneid välja Saatana väe abil, siis järelikult peavad teie jüngrid kasutama sedasama väge.” Mida oli variseridel öelda? Nad poleks mingi hinna eest olnud nõus tunnistama, et nende jüngrid tegutsevad Saatana väega. Sellega seadis Jeesus nad nende endi vigase arutluskäigu abil silmitsi väga ebameeldiva järeldusega. Kas pole põnev juba ainuüksi lugeda, kuidas Jeesus nendega arutles? Ent kujutle, kuidas võis see veel mõjuda rahvahulkadele, kes Jeesust nägid ja kuulsid. Tema olek ja hääletoon lisasid kahtlemata tema sõnadele jõudu.

15.–17. Too näide selle kohta, kuidas Jeesus kasutas kui-palju-enam-arutluskäiku, et õpetada südantsoojendavaid tõdesid oma isa kohta.

¹⁵ Jeesus arutles loogiliselt ja veenvalt ka sel eesmärgil, et õpetada südantsoojendavaid tõdesid oma isa kohta. Sageli kasutas ta kui-palju-enam-arutluskäiku, et aidata oma kuulajatel mõnele tuttavale tõele tuginedes uusi järeldusi teha ja veelgi kindlamale veendumusele jõuda.e Niisugune vastandusel põhinev arutluskäik võib avaldada sügavat mõju. Uurigem vaid kahte näidet.

¹⁶ Kui jüngrid palusid, et Jeesus õpetaks neid palvetama, kirjeldas ta lapsevanemate valmisolekut anda häid ande oma lastele. Siis tegi ta järelduse: „Kui nüüd teie, kes olete patused, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie taevane isa annab püha vaimu neile, kes teda paluvad!” (Luuka 11:1–13.) Jeesus esitas mõtte, mis põhines vastandusel. Kui juba ebatäiuslikud lapsevanemad hoolitsevad oma laste vajaduste eest, siis kui palju enam annab meie täiuslik ja õiglane taevane isa püha vaimu oma ustavatele teenijatele, kes alandlikult palves tema poole pöörduvad!

¹⁷ Jeesus kasutas samasugust arutlust ka siis, kui andis nõu muretsemisest hoidumise kohta. Ta ütles: „Jälgige ronkasid: nad ei külva seemet ega lõika ning neil pole salve ega aita, kuid Jumal toidab neid. Eks teie ole palju väärtuslikumad kui linnud? ... Vaadake, kuidas kasvavad lilled: nad ei rüga tööd teha ega ketra ... Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi, mis täna on, ja homme tulle visatakse, kui palju enam riietab ta siis teid, te nõrgausulised!” (Luuka 12:24, 27, 28.) Kui Jehoova hoolitseb lindude ja lillede eest, siis kui palju enam hoolitseb ta inimeste eest, kes teda armastavad ja teenivad! Sellise arutlusega puudutas Jeesus kahtlemata oma kuulajate südant.

18., 19. Kuidas me võiksime arutleda kellegagi, kes ütleb, et ta ei saa uskuda Jumalasse, keda ta ei näe?

¹⁸ Meiegi soovime kasutada kuulutustööl raudset loogikat, et lükata ümber valeuskumused. Samuti tahame veenvalt arutleda, et õpetada inimestele, kui suurepärane Jumal on Jehoova. (Apostlite teod 19:8; 28:23, 24.) Jeesuselt õpime seda, et kõige parem on rääkida lihtsalt, mitte esitada keerulisi mõttekäike.

¹⁹ Näiteks, kuidas me võiksime vastata, kui keegi ütleb, et ta ei saa uskuda Jumalasse, keda ta ei näe? Me võime arutleda põhjuse-tagajärje seose üle. Kui näeme mingit tagajärge, siis mõistame, et sellel peab olema ka põhjus. Me võime öelda: „Kui sa näeksid kuskil kõrvalises kohas üht hästi ehitatud maja, kus on tagavaraks rikkalikult toitu [tagajärg], kas sa ei nõustuks, et keegi [põhjus] on selle kõik valmistanud? Sama lugu on sellega, kui me näeme looduses avaldumas ilmselget kavandatust ja rikkalikke toiduvarusid maakera „sahvrites” [tagajärg] – kas pole siis arukas järeldada, et keegi [põhjus] on selle valmistanud? Piiblis väljendatakse seda nii: „Mõistagi on iga maja kellegi ehitatud, aga see, kes on teinud kõik, on Jumal.”” (Heebrealastele 3:4.) Muidugi ei lase igaüks end veenda, ükskõik kui loogiliselt me ka ei arutleks. (2. Tessalooniklastele 3:2.)

20., 21. a) Kuidas me saame kasutada kui-palju-enam-arutluskäiku, et tõsta esile Jehoova omadusi ja teguviise? b) Mida me käsitleme järgmises peatükis?

²⁰ Kuulutustööl või koguduses võime samuti kasutada kui-palju-enam-arutluskäiku, et tõsta esile Jehoova omadusi ja teguviise. Aitamaks näiteks mõista, et igaveste põrgupiinade õpetus teotab Jehoovat, võime öelda: „Milline armastav isa karistaks oma last sellega, et hoiab tema kätt tules? Kui palju vastumeelsem peaks seega olema põrgutule idee meie armastavale taevasele isale!” (Jeremija 7:31.) Et kinnitada masendunud usukaaslasele, et Jehoova armastab teda, võime öelda: „Kui Jehoova peab väärtuslikuks isegi tillukest varblast, siis kui palju enam hoolib ta igast oma teenijast maa peal, ka sinust!” (Matteuse 10:29–31.) Selline mõttekäik võib aidata meil puudutada teiste südant.

²¹ Olles uurinud vaid kolme Jeesuse õpetusmeetodit, võime kergesti mõista, et korravalvurid, kes ei suutnud Jeesust arreteerida, ei liialdanud, kui ütlesid: „Ükski inimene pole iialgi rääkinud nii nagu tema!” Järgmises peatükis käsitleme seda Jeesuse õpetamismeetodit, mille poolest ta on ehk kõige paremini tuntud – mõistujutte.