Ilma mõistujututa ei rääkinud ta neile midagi

1.–3. a) Milline haruldane võimalus on jüngritel, kes rändavad koos Jeesusega, ja kuidas teeb ta neile oma õpetuste meeldejätmise kergemaks? b) Miks on mõistujutte kerge meelde jätta?

JÜNGRITEL, kes rändavad koos Jeesusega, on haruldane võimalus. Nad saavad õppida otse suurelt õpetajalt, kuulda tema häält, kui ta avab neile Jumala sõna mõtteid ja õpetab vaimustavaid tõdesid. Praegu peavad nad talletama tema väärtuslikud ütlused oma meelde ja südamesse; veel pole saabunud aeg tema sõnade kirjalikuks jäädvustamiseks.a Kuid Jeesus teeb neile oma õpetuste meeldejätmise kergemaks. Kuidas? Oma õpetusviisiga, eriti oma mõistujuttude ja võrdlustega, mida ta kasutab nii meisterlikult.

² Tõepoolest, mõistujutud ja võrdlused ei lähe kiiresti meelest. Üks autor märkis, et need „teevad kõrvad silmadeks ja annavad kuulajatele vabaduse mõtelda piltide abil”. Kuna meil on sageli kõige lihtsam mõelda piltide abil, võivad isegi abstraktsed mõtted saada lugude kaudu kergemini haaratavaks. Mõistujutud ja kujundirikas keel panevad sõnad elama ja annavad õpetusi edasi nii, et need sööbivad mällu.

³ Ükski maa peal elanud õpetaja pole kasutanud kujundlikku keelt oskuslikumalt kui Jeesus Kristus. Tänaselgi päeval jäävad tema räägitud lood kergesti meelde. Miks pani Jeesus sellele õpetamismeetodile nii palju rõhku? Mis tegi tema mõistujutud nii mõjusaks? Kuidas me saame tema eeskuju järgida?

Miks Jeesus õpetas mõistujuttude abil

4., 5. Miks Jeesus rääkis mõistujutte?

⁴ Piibel toob välja kaks tähtsat põhjust, miks Jeesus rääkis mõistujutte. Esiteks viis ta sellega täide prohvetiennustuse. Tekstist Matteuse 13:34, 35 võime lugeda: „Jeesus [rääkis] rahvahulkadele mõistujuttude kaudu. Õigupoolest ei rääkinud ta ilma mõistujututa neile midagi, et läheksid täide prohveti kaudu öeldud sõnad „Mu suu räägib mõistujutte”.” Matteus pidas silmas prohvetit, kes pani sajandeid enne Jeesuse sündi kirja sõnad, mille leiame tekstist Laul 78:2. Mõtle, mida see tähendab. Jehoova oli juba sadu aastaid ette otsustanud, et messias hakkab õpetama mõistujuttude abil. Seega on ilmne, et Jehoova peab seda õpetusmeetodit väärtuslikuks.

⁵ Teine põhjus, miks Jeesus rääkis mõistujutte, oli tema enda sõnul sõeluda välja need, kelle süda oli tuimaks läinud. (Jesaja 6:9, 10; Matteuse 13:10–15.) Mida oli tema mõistujuttudes sellist, mis paljastas inimeste motiivid? Mõnikord soovis ta ajendada oma kuulajaid selgitust küsima, et tema sõnadest täielikult aru saada. Alandlikud inimesed olid valmis küsima, kuid üleolevad või ükskõiksed seda ei teinud. (Matteuse 13:36; Markuse 4:34.) Seega selgitasid Jeesuse mõistujutud tõde neile, kelle süda selle järele janunes, ning samas varjasid tõde nende eest, kelle süda oli uhke.

6. Milliseid eesmärke täitsid Jeesuse mõistujutud?

⁶ Jeesuse mõistujutud täitsid mitmeid teisigi eesmärke. Need äratasid huvi, pannes inimesi kuulama. Ta maalis nende abil kujutluspilte, tänu millele oli tema õpetust kerge mõista ja meelde jätta. Mäejutlus, mis on kirjas Matteuse 5:3–7:27, on tähelepanuväärne näide sellest, kui ohtralt Jeesus kasutas pildikeelt. Ühe arvestuse järgi leidub selles kõnes üle 50 kõnekujundi. See on märkimisväärne, kui mõelda sellele, et mäejutluse võib ette lugeda umbes 20 minutiga. Sel juhul tuleb üks kõnekujund ette keskmiselt iga 20 sekundi järel. On selge, et Jeesus pidas sõnadega maalitud pilte tähtsaks.

7. Miks oleks meilgi hea kasutada õpetamisel võrdlusi ja näiteid?

⁷ Kristuse järelkäijatena tahame võtta eeskujuks tema õpetusviisi ja tuua samuti võrdlusi ja näiteid. Nagu maitseained teevad toidu maitsvamaks, nii teevad võrdlused ja näited õpetuse köitvamaks. Samuti aitavad hästi läbimõeldud kõnekujundid tähtsatest tõdedest kergemini aru saada. Vaadelgem nüüd lähemalt, miks olid Jeesuse mõistujutud, võrdlused ja näited nii mõjusad. Nii õpime ka ise seda väärtuslikku õpetamismeetodit paremini kasutama.

Lihtsad võrdlused

8., 9. Kuidas kasutas Jeesus võrdlusi ja mis tegi need nii mõjusaks?

⁸ Sageli kasutas Jeesus õpetades lihtsaid võrdlusi, milleks oli vaja ainult paari sõna. Kuid nendesamade lihtsate sõnadega maalis ta värvikaid kujutluspilte ja õpetas oma kuulajatele tähtsaid tõdesid. Näiteks kui ta andis jüngritele nõu mitte olla mures igapäevaste vajaduste pärast, osutas ta lindudele ja lilledele. Linnud ei külva ega lõika, lilled ei ketra ega koo, aga Jumal hoolitseb nende eest. On kerge mõista, mida ta tahtis öelda: kui Jumal hoolitseb juba lindude ja lillede eest, siis kindlasti kannab ta hoolt ka inimeste eest, kes peavad „kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki”. (Matteuse 6:26, 28–33.)

⁹ Jeesus kasutas ohtralt ka metafoore, mis on veelgi jõulisemad võrdlused. Metafoor kannab ühe sõna tähenduse üle teisele. Ka neid võrdlusi hoidis ta lihtsana. Kord ütles ta oma jüngritele: „Teie olete maailma valgus.” Kindlasti polnud jüngritel raske mõista selle metafoori mõtet – et oma sõnade ja tegudega võivad nad lasta paista tõevalgusel ja aidata teistel tuua au Jumalale. (Matteuse 5:14–16.) Pane tähele veel mõnd Jeesuse kasutatud metafoori: „Teie olete maa sool” ja „Mina olen viinapuu, teie olete oksad”. (Matteuse 5:13; Johannese 15:5.) Need kõnekujundid on lihtsad, aga jõulised.

10. Too näiteid selle kohta, kuidas sa saad õpetades võrdlusi kasutada.

¹⁰ Kuidas Jeesuse eeskuju järgida? Sul pole vaja välja mõelda pikki keerulisi lugusid. Püüa leida lihtsaid võrdlusi. Oletame, et sa arutad ülestõusmise teemat ja soovid selgitada, et surnute ülesäratamine pole Jehoovale mingi probleem. Milline võrdlus sulle pähe tuleb? Piibel räägib surmast metafoorselt kui unest. Sa võid öelda: „Jumal suudab surnuid üles äratada sama lihtsalt, nagu meie võime kedagi unest üles äratada.” (Johannese 11:11–14.) Või oletame, et sa tahad võrdluse abil selgitada, et lapsed vajavad normaalseks arenguks armastust ja hellust. Millist näidet sa kasutaksid? Piibel toob sellise võrdluse: lapsed on kui õlipuu võsud. (Laul 128:3.) Sa võid öelda: „Laps vajab armastust ja hellust, nagu puu vajab päikesepaistet ja vett.” Mida lihtsam võrdlus, seda kergem on su kuulajatel selle mõtet tabada.

Näited igapäevasest elust

11. Kuidas kajastasid Jeesuse mõistujutud olukordi, mida ta oli tõenäoliselt näinud Galileas üles kasvades?

¹¹ Jeesus oli meister tooma näiteid igapäevaelust. Tihti mainis ta olukordi, mida ta oli Galileas üles kasvades ilmselt ise tähele pannud. Mõtle hetkeks tema lapsepõlvele. Ta võis sageli näha oma ema jahvatamas jahu, lisamas tainale juuretist, süütamas lampi või pühkimas põrandat. (Matteuse 13:33; 24:41; Luuka 15:8.) Tõenäoliselt nägi ta palju kordi kalamehi Galilea merre võrke laskmas. (Matteuse 13:47.) Ta võis olla tihti vaadelnud lapsi turuplatsil mängimas. (Matteuse 11:16.) Kahtlemata oli Jeesus näinud ka teisi tavalisi vaatepilte ja sündmusi, mida ta mainib oma paljudes mõistujuttudes – seemnete külvamist, rõõmsaid pulmapidusid ja päikesepaistel küpsevaid viljapõlde. (Matteuse 13:3–8; 25:1–12; Markuse 4:26–29.)

12., 13. Miks väärib märkimist, et Jeesus rääkis halastaja samaarlase loos teest, mis läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole?

¹² Oma mõistujuttudes mainis Jeesus üksikasju, mida tema kuulajad hästi teadsid. Näiteks alustas ta lugu halastajast samaarlasest järgmiste sõnadega: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite kätte. Need riisusid ta paljaks, peksid läbi ning läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha.” (Luuka 10:30.) Väärib märkimist, et Jeesus mainis teed, mis läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole. Seda mõistujuttu rääkides oli ta Juudamaal Jeruusalemma lähedal, seega oli see tee tema kuulajatele tuttav. Teati, et see tee on ohtlik, eriti kui keegi rändas üksinda. See lookles läbi kõrvaliste paikade, kus röövlitel oli palju sobivaid varitsuskohti.

¹³ Jeesus mainis seoses selle teega veel muudki, mis tema kuulajatele tuttav ette tuli. Ta ütles, et mööda seda teed läks ka üks preester ja seejärel leviit. (Luuka 10:31, 32.) Preestrid teenisid Jeruusalemma templis ja leviidid olid neile abiks. Jeeriko asus kõigest 23 kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast ning seal elasid paljud preestrid ja leviidid, kes parajasti templis tööl polnud. Seega võis neid sellel teel kohata. Pane ka tähele, et Jeesus ütles ränduri kohta, et ta läks Jeruusalemmast alla, mitte üles. Jeruusalemm asus kõrgemal kui Jeeriko. Seetõttu pidi Jeruusalemmast lahkuv teekäija tõesti alla minema.b On selge, et Jeesus rääkis sellest, millest tema kuulajatel oli lihtne aru saada.

14. Kuidas me saame võrdlusi tuues oma kuulajatega arvestada?

¹⁴ Meilgi tuleb oma kuulajatega arvestada. Mille järgi me võiksime võrdlusi valida? Mängu võivad tulla sellised tegurid nagu kuulaja vanus, amet ja kultuuriline või perekondlik taust. Näiteks põllumajandusest võetud võrdlused on ilmselt kergemini mõistetavad maapiirkonnas kui suures linnas. Sobivad näited on sellised, mis seostuvad kuulajate igapäevase elu ja tegevusega – nende laste, kodu, hobide, toiduga.

Näited loodusest

15. Miks pole põhjust imestada, et Jeesus tundis loodust nii põhjalikult?

¹⁵ Paljudest Jeesuse näidetest ja võrdlustest ilmneb, kui hästi ta tundis loodust, sealhulgas taimi, loomi ja ilmastikku. (Matteuse 16:2, 3; Luuka 12:24, 27.) Galileas üles kasvades oli tal kahtlemata rohkesti võimalusi loodust vaadelda. Pealegi on Jeesus „kogu loodu esmasündinu” ja kõiki asju luues kasutas Jehoova teda oma meistrimehena. (Koloslastele 1:15, 16; Õpetussõnad 8:30, 31.) Kas on siis midagi imestada, et Jeesus tundis loodust nii põhjalikult? Vaadelgem, kui oskuslikult ta neid teadmisi kasutas.

16., 17. a) Mis näitab, et Jeesus tundis lammaste olemust väga hästi? b) Millisest näitest ilmneb, et lambad tõesti võtavad kuulda oma karjase häält?

¹⁶ Tuleta meelde, et Jeesus nimetas ennast heaks karjaseks ja oma järelkäijaid lammasteks. Jeesuse sõnad näitavad, et ta tundis lammaste olemust väga hästi. Ta teadis, et karjase ja tema lammaste vahel on eriline side. Ta oli näinud, et need usaldavad loomad lasevad ennast meeleldi juhtida ja järgnevad ustavalt oma karjasele. Miks lambad oma karjasele järgnevad? „Sest nad tunnevad tema häält,” ütles Jeesus. (Johannese 10:2–4, 11.) Kas lambad tõesti tunnevad oma karjase häält?

¹⁷ George Smith kirjutas omaenda tähelepanekute põhjal: „Mõnikord tegime keskpäevase puhkepeatuse mõne Juudamaa kaevu ääres, kuhu tulid oma karjadega kokku kolm või neli karjast. Karjad segunesid üksteisega ja me mõistatasime, kuidas küll iga karjane pärast enda karja jälle kokku saab. Aga kui karjad olid joonud ja kepsutanud, läks iga karjane ise suunda ja hüüdis oma erilise kutse, mille peale igaühe lambad eraldusid suurest hulgast ja tulid oma karjase juurde. Kõik sujus ja iga lammas lahkus oma karjasega.” („The Historical Geography of the Holy Land”.) Vaevalt oleks Jeesus leidnud parema võrdluse, millega selgitada oma mõtet, et kui me tunnustame tema õpetusi ja kuuletume neile ning järgneme tema juhtimisele, siis võime olla tema kui hea karjase hoole all.

18. Kust me võime leida infot Jehoova loodu kohta?

¹⁸ Kuidas õppida ammutama näiteid ja võrdlusi loodusest? Lihtsaid, kuid mõjusaid võrdlusi võib leida, mõeldes eri loomade omadustele. Kust me võime Jehoova loodu kohta infot leida? Piiblis mainitakse mitmesuguseid loomi ja nende omadusi. Näiteks tuuakse seal järgmised võrdlused: kiired nagu gasellid ja leopardid, ettevaatlikud nagu maod ja süütud nagu tuvid.c (1. Ajaraamat 12:8; Habakuk 1:8; Matteuse 10:16.) Lisaks võib väärtuslikku infot leida ajakirjadest Vahitorn ja Ärgake! ning veebisaidilt jw.org artikli- ja videosarjast „Kas see on kavandatud?”. Sa võid palju õppida, kui paned tähele, mida seal räägitakse Jehoova loomingu imedest.

Näited tuntud sündmustest

19., 20. a) Kuidas kasutas Jeesus näitena hiljutist sündmust, et lükata ümber üks valeuskumus? b) Kuidas me saame õpetades kasutada tõsielulisi sündmusi ja lugusid?

¹⁹ Selleks et illustreerida mõnd mõtet, võib viidata ka tõsielulistele juhtumitele. Kord mainis Jeesus üht hiljutist sündmust, et lükata ümber valeuskumus, nagu oleksid õnnetused karistus kõrgemalt poolt. Ta ütles: „Kas te arvate, et neil kaheksateistkümnel, kelle peale kukkus Siiloahi torn ja nad tappis, lasus suurem süü kui kõigil teistel Jeruusalemma elanikel?” (Luuka 13:4.) Tõesti, need kaheksateist inimest ei hukkunud mingi patu pärast, mis oleks kutsunud esile Jumala meelepaha. Nende traagiline surm leidis aset hoopis ettearvamatu sündmuse tõttu. (Koguja 9:11.) Nii kummutas Jeesus valeõpetuse, mainides sündmust, mis oli tema kuulajatele hästi teada.

²⁰ Ka meie saame õpetades kasutada tõsielulisi sündmusi ja lugusid. Oletame, et sa arutad, kuidas on täitunud Jeesuse prohvetikuulutus tema kohaloleku tundemärgi kohta. (Matteuse 24:3–14.) Sa võid viidata hiljutistele uudistele sõdade, näljahädade või maavärinate kohta, et näidata, kuidas selle tundemärgi mitmesugused aspektid praegu täituvad. Või oletame, et sa tahad näitlikustada, millised muutused kaasnevad uude isiksusse riietumisega. (Efeslastele 4:20–24.) Kust sa võiksid sel juhul infot leida? Sa võid mõelda erisuguse taustaga usukaaslaste peale või kasutada mõnd tõsielulugu, mis on ilmunud mõnes Jehoova tunnistajate väljaandes või veebisaidil jw.org sarjas „Piibel muudab inimeste elu”.

21. Millise tasu me saame, kui oleme oskuslikud piibliõpetajad?

²¹ Jeesus oli tõesti meisterõpetaja. Nagu oleme näinud selles osas, oli õpetamine ja hea sõnumi kuulutamine tema elutöö. (Matteuse 4:23.) See on ka meie elutöö. Kui oleme oskuslikud õpetajad, saame rikkaliku tasu. Õpetamine on endast andmine ja andmine teeb õnnelikuks. (Apostlite teod 20:35.) See õnnetunne tuleneb teadmisest, et me anname teistele edasi midagi tõeliselt ja kestvalt väärtuslikku – tõde Jehoova kohta. Meile pakub rahuldust ka teadmine, et me järgime eeskuju, mida andis suurim õpetaja, kes kunagi maa peal on elanud.