Verefraktsioonid ja kirurgilised protseduurid

Verefraktsioonid. Fraktsioone eraldatakse vere neljast põhikomponendist: punalibledest, valgelibledest, vereliistakutest ja plasmast. Näiteks punalibled sisaldavad valku nimega hemoglobiin. Inimese või looma hemoglobiinist valmistatud preparaate kasutatakse ägeda aneemia või suure verekaotuse korral.

Plasma, millest 90 protsenti on vesi, sisaldab arvukalt hormoone, anorgaanilisi soolasid, ensüüme ning toitaineid, sealhulgas mineraalaineid ja suhkrut. Plasma sisaldab ka hüübimistegureid, haigustega võitlevaid antikehi ning valke, nagu näiteks albumiin. Mingisse haigusse nakatumise ohu korral võivad arstid määrata inimesele nende isikute vereplasmast eraldatud gammaglobuliini süste, kellel on juba immuunsus tekkinud. Vere valgelibledest võidakse saada näiteks interferoone ja interleukiine, mida kasutatakse mõne viirusnakkuse ja vähkkasvaja ravis.

Kas kristlased peaksid nõustuma raviviisidega, kus kasutatakse verefraktsioone? Piibel ei anna selle kohta täpseid juhiseid, seetõttu peab igaüks Jumala ees oma südametunnistuse järgi otsuse langetama. Mõned keelduvad kõigist fraktsioonidest, lähtudes Iisraelile antud Jumala käsust valada loomast välja lastud veri maha. (5. Moosese 12:22–24.) Teised, kes keelduvad küll täisvere või selle põhikomponentide ülekannetest, nõustuvad raviga, kus kasutatakse verefraktsioone. Nad võivad arutleda, et verest eraldatud fraktsioonid ei sümboliseeri enam selle olendi elu, kellest veri võeti.

Kui langetad otsuseid verefraktsioonide kohta, mõtle järgmistele küsimustele. Kas sa mõistad, et kõigist verefraktsioonidest keeldudes ütled sa ära ka ravimitest, mis sisaldavad haigustega võitlevaid vereosiseid või aitavad kaasa vere hüübimisele, et peatada veritsus? Kas oskaksid oma arstile selgitada, miks sa ühe või mitme verefraktsiooni kasutamisest keeldud või sellega nõustud?

Kirurgilised protseduurid. Nende hulka kuuluvad hemodilutsioon ja kogutud vere tagasijuhtimine (Cell-Saver’i abil). Hemodilutsiooni korral juhitakse osa patsiendi verd kehast välja, see asendatakse veremahu suurendajaga ning hiljem kantakse kõrvalejuhitud veri patsiendile tagasi. Cell-Saver’i abil kogutakse operatsiooni ajal kaotatud veri ja juhitakse see tagasi. Veri kogutakse haavast või kehaõõnest, pestakse või filtreeritakse ning seejärel juhitakse patsiendi organismi tagasi. Kuna arstid kasutavad nendeks protseduurideks erisuguseid meetodeid, peaks kristlane välja uurima, mida tema arst kavatseb teha.

Nende protseduuride kohta otsuseid langetades mõtle järgmistele küsimustele. Kui mingi osa sinu verest juhitakse kehast välja ning seejuures võidakse verevool mõneks ajaks isegi katkestada, siis kas su südametunnistus lubab pidada seda verd veel enda osaks, nii et seda ei tule maha valada? (5. Moosese 12:23, 24.) Kas su Piibli abil treenitud südametunnistust häiriks see, kui raviprotseduuri ajal mingi osa sinu verest juhitakse välja, töödeldakse ja seejärel suunatakse su organismi tagasi? Kas mõistad, et keeldumine kõigist raviprotseduuridest, mis hõlmavad su oma vere kasutamist, tähendab seda, et sa ei lase teha endale vereanalüüsi ning pole nõus hemodialüüsiga ega tehisvereringeaparaadi kasutamisega?

Kristlane peab ise otsustama, kuidas ta lubab oma verega kirurgilise protseduuri käigus ümber käia. Sama kehtib ka raviuuringute ja -menetluste kohta, mille käigus võetakse väike kogus inimese enda verd, mida võib-olla töödeldakse ja mis süstitakse seejärel tagasi.