Tähtis on teistele andestada

Peetrus on kuulnud Jeesuse nõuannet, et vendade vahel tekkinud probleemi võiks püüda lahendada nelja silma all. Ent ilmselt tahab ta teada täpset arvu, mitu korda peaks seda tegema.

Peetrus küsib: „Isand, mitu korda ma pean oma vennale andestama, kui ta minu vastu pattu teeb? Kas kuni seitse korda?” Mõned usujuhid õpetavad, et kuni kolm korda. Niisiis võib Peetrus mõelda, et ta oleks üsna suuremeelne, kui andestaks oma vennale seitse korda. (Matteuse 18:21.)

Kuid teiste eksimuste kohta arvestuse pidamine pole kooskõlas Jeesuse õpetusega. Seega annab ta Peetrusele nõu: „Ma ütlen sulle: mitte kuni seitse korda, vaid kuni seitsekümmend seitse korda.” (Matteuse 18:22.) Teisisõnu tuleks andestada lõputult. Peetrus ei peaks seadma piiri sellele, mitu korda ta oma vennale andestab.

Seejärel räägib Jeesus Peetrusele ja teistele ühe mõistujutu, mis õpetab, et neil lasub kohustus üksteisele andeks anda. See on ühest orjast, kes ei võta eeskuju oma halastavast isandast. Kuningas soovib oma orjadega arveid klaarida. Tema ette tuuakse ori, kes võlgneb talle tervelt 10 000 talenti (60 miljonit denaari). Orjal pole kuidagi võimalik võlga tasuda. Seepärast käsib kuningas tema, ta naise ja lapsed maha müüa ning võla ära maksta. Siis langeb ori isanda ette maha ja anub: „Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle kõik tagasi.” (Matteuse 18:26.)

Kuningal hakkab orjast kahju ja ta tühistab suuremeelselt tema hiiglasliku võla. Pärast seda läheb aga see ori välja ja leiab ühe kaasorja, kes võlgneb talle 100 denaari. Ta haarab temast kinni, hakkab teda kägistama ja nõuab: „Maksa kogu oma võlg tagasi!” Seepeale langeb tema kaasori ta jalge ette maha ning anub: „Ole minuga kannatlik ja ma maksan sulle tagasi.” (Matteuse 18:28, 29.) Ent ori, kelle võla kuningas tühistas, ei võta oma isandast eeskuju. Ta laseb kaasorja, kes on talle palju vähem võlgu, vangi heita, kuni see oma võla ära maksab.

Edasi ütleb Jeesus, et teised orjad, kes sellist armutut kohtlemist pealt näevad, lähevad ja kannavad oma isandale kõigest ette. Isand saab vihaseks, kutsub orja enda juurde ja ütleb talle: „Sa nurjatu ori, mina kustutasin kogu su võla, kui sa mind anusid. Kas poleks sinagi pidanud oma kaasorjale halastama, nagu mina sulle halastasin?” Vihane kuningas annab halastamatu orja vangivalvurite kätte, kuni see kogu oma võla ära maksab. Jeesus lausub: „Samamoodi teeb mu taevane isa teiega, kui te oma vennale südamest ei andesta.” (Matteuse 18:32–35.)

See mõistujutt õpetab väga hästi seda, kui tähtis on teistele andeks anda. Jumal on andestanud meile suure patuvõla. Mistahes patt, mille mõni kristlik vend meie vastu teeb, on sellega võrreldes väike. Pealegi ei andesta Jehoova meile ühe korra, vaid tuhandeid kordi. Kas meiegi ei võiks korduvalt oma vennale andeks anda, isegi kui meil on põhjust kaevata? Mäletatavasti õpetas Jeesus mäejutluses, et Jumal andestab meile meie võlad, nagu meie andestame oma võlglastele. (Matteuse 6:12.)