Kümme pidalitõbist saab terveks, üks on tänulik

Jeesus nurjab sanhedrini plaani teda tappa, minnes Jeruusalemmast veidi kirde poole Efraimi-nimelisse linna. Kuna seal saab ta oma vaenlastest eemal olla, jääb ta koos jüngritega mõneks ajaks sinna. (Johannese 11:54.) 33. aasta paasapüha pole enam mägede taga ja seepärast asub Jeesus õige pea jälle teele. Ta rändab läbi Samaaria põhja poole Galileasse. See on enne tema surma viimane kord, kui ta sinna läheb.

Oma rännaku algul, kui Jeesus läheb ühest külast teise, kohtab ta kümmet pidalitõbist meest. Mõnel juhul võib pidalitõbi viia kudede kärbumiseni näiteks sõrmedes, varvastes või kõrvades. (4. Moosese 12:10–12.) Jumala seadus käsib pidalitõbisel hüüda: „Ebapuhas, ebapuhas!” ning elada teistest eraldi. (3. Moosese 13:45, 46.)

Seetõttu hoiavad kümme pidalitõbist Jeesusest eemale. Ometi hüüavad nad valju häälega: „Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!” Pidalitõbiseid nähes ütleb Jeesus neile: „Minge ja näidake end preestritele.” (Luuka 17:13, 14.) Nii näitab ta lugupidamist Jumala seaduse vastu, mis annab preestritele õiguse kuulutada puhtaks need, kes on haigusest terveks saanud. Kui preester on seda teinud, võivad nad taas elada tervete inimeste keskel. (3. Moosese 13:9–17.)

Kümme pidalitõbist usuvad, et Jeesusel on vägi teha imesid. Mehed seavad sammud preestrite poole, kuigi nad on veel haiged. Teel sinna saab nende usk Jeesusesse tasutud: nad näevad ja tunnevad, et on saanud terveks.

Üheksa terveks saanud pidalitõbist jätkavad oma teed, üks aga mitte. See mees, kes on samaarlane, läheb tagasi Jeesust otsima. Miks? Ta on Jeesusele juhtunu eest väga tänulik. Endine pidalitõbine ülistab Jumalat valju häälega, sest ta mõistab, et tegelikult on ta tervenenud tänu temale. (Luuka 17:15.) Kui ta Jeesuse üles leiab, langeb ta tema ette maha ja tänab teda.

Jeesus ütleb neile, kes on tema ümber: „Kas mitte kümme ei saanud puhtaks? Kus on siis ülejäänud üheksa? Kas ükski teine ei pöördunud tagasi Jumalat ülistama kui vaid see muulane?” Pärast seda ütleb ta samaarlasele: „Tõuse üles ja mine, sinu usk on sind terveks teinud.” (Luuka 17:17–19.)

Kümne pidalitõbise tervendamisega tõendas Jeesus, et Jumal Jehoova toetab teda. Peale selle, et üks neist kümnest sai imeväel terveks, on ta nüüd tõenäoliselt ka elluviival teel. Meie ei ela ajal, kui Jumal teeb Jeesuse kaudu selliseid imesid. Ent kui meil on usk Jeesusesse, võime meiegi olla elluviival, koguni igavesse ellu viival teel. Kas meie puhul on näha, et ilmutame tänulikkust nagu see samaarlane?