Jehoova ei unusta Joosepit

Kui Joosep vangis oli, nägi Egiptuse kuningas ehk vaarao unenägusid, mida keegi ei suutnud talle seletada. Üks teener ütles talle, et Joosep võiks seletada tema unenägude tähendust. Vaarao lasi otsekohe Joosepi enda ette tuua.

Vaarao küsis temalt: „Kas sa oskad mu unenägusid seletada?” Seepeale Joosep rääkis talle: „Seitse aastat on Egiptuses palju toitu, kuid sellele järgnevad seitse näljaaastat. Vali endale mõni tark mees, kes varuks toitu, et su rahvas ei jääks nälga.” „Ma valin sinu!” ütles vaarao. „Sinust saab tähtsuselt teine mees Egiptuses.” Kust Joosep teadis vaarao unenägude tähendust? Jehoova aitas tal seda mõista.

Järgmised seitse aastat kogus Joosep toiduvarusid. Siis saabus suur nälg, nagu Joosep oligi ennustanud. Rahvas tuli üle kogu maa Joosepi juurde süüa ostma. Tema isa Jaakob kuulis, et Egiptuses on toitu, ja saatis sinna oma kümme poega.

Jaakobi pojad läksid Joosepi juurde ja ta tundis nad otsekohe ära. Vennad aga ei saanud aru, et see on Joosep. Nad kummardasid tema ees, justnagu Joosep noorena unes oli näinud. Joosep tahtis teada, kas tema vennad on ikka veel pahatahtlikud. Seepärast ütles ta neile: „Te olete luurajad! Te tulite välja uurima, kuidas on meie maad kõige kergem rünnata.” „Ei!” vastasid vennad. „Me oleme Kaananimaalt ja meid oli 12 venda. Nüüd on üks meist surnud ja noorim on isa juures.” Seepeale kostis Joosep: „Tooge ka oma noorim vend siia, siis ma usun teid.” Vennad läksid koju isa juurde tagasi.

Kui Jaakobi peres toit jälle otsakorrale jõudis, saatis Jaakob pojad uuesti Egiptusse. Seekord võtsid nad noorima venna Benjamini kaasa. Et vendi proovile panna, peitis Joosep Benjamini viljakotti hõbekarika ning seejärel süüdistas vendi varguses. Vennad olid ääretult kohkunud, kui Joosepi teenrid leidsidki karika Benjamini kotist. Nad anusid Joosepit, et see karistaks pigem neid kui Benjamini.

Nüüd nägi Joosep, et vennad on muutunud. Enam ei suutnud ta oma tundeid vaka all hoida. Ta puhkes nutma ja ütles: „Ma olen teie vend Joosep. Kas mu isa on veel elus?” Vennad ei saanud hämmastusest sõnagi suust. Joosep ütles: „Ärge muretsege selle pärast, mis te mulle tegite. Jumal saatis mind siia, et teie elu päästa. Rutake nüüd koju ja tooge isa siia!”

Vennad läksid koju ja tõid isale häid sõnumeid. Siis võtsid nad ta endaga Egiptusse kaasa. Viimaks ometi, pärast pikki aastaid, sai Joosep oma isaga jälle kokku!