Jeruusalemma müürid

Lähme ajas mõned aastad tagasi. Iisraellane Nehemja oli kuningas Artaxerxese teener ja elas Pärsia linnas Susas. Tema vend tuli Juudamaalt ja tõi halbu uudiseid: „Jeruusalemma elanikud on kaitseta. Linna müürid ja väravad, mille babüloonlased hävitasid, on üles ehitamata.” Nehemjat kurvastas see sõnum väga. Ta tahtis minna Jeruusalemma appi ning palvetas, et kuningas lubaks tal seda teha.

Veidi aja pärast märkas kuningas, et Nehemja on õnnetu. „Ma ei ole sind sellisena näinud. Kas midagi on juhtunud?” küsis kuningas. „Ma olen mures, sest mu linn Jeruusalemm on varemeis,” kostis ta vastu. „Mida ma saan sinu heaks teha?” küsis kuningas. Nehemja palvetas endamisi ja vastas: „Luba mul palun minna Jeruusalemma ja ehitada üles selle müürid.” Kuningas Artaxerxes andis Nehemjale loa ning hoolitses ka selle eest, et tema pikk teekond võiks kulgeda turvaliselt. Ta määras Nehemja Juuda maavalitsejaks ja andis talle linnaväravate tarbeks puitu.

Kui Nehemja Jeruusalemma jõudis, läks ta linnamüüri lähemalt uurima. Seejärel kogus ta preestrid ja valitsejad kokku ning ütles neile: „Kohutav olukord! Me peame otsekohe tööle asuma!” Rahvas oli nõus ja ehitustööd läksid käima.

Vastased pilkasid ehitajaid: „Isegi rebane jookseks selle müüri maha, mida te ehitate.” Need aga ei teinud pilgetest väljagi, vaid jätkasid tööd. Müür aina kerkis ja kerkis.

Vaenlased otsustasid Jeruusalemma mitmest ilmakaarest ootamatult rünnata. Kui juudid seda kuulsid, haaras neid hirm, Nehemja aga julgustas neid: „Ärge kartke. Jehoova on meiega.” Ta pani töölisi kaitsma valvurid ning vaenlaste rünnak nurjus.

Kõigest 52 päevaga said müür ja väravad valmis. Nehemja kutsus kõik leviidid Jeruusalemma, et müür Jehoovale pühendada. Ta moodustas leviitidest kaks lauljate rühma. Nad läksid mööda Allikavärava treppi müürile ja kumbki rühm marssis teine teises suunas ümber Jeruusalemma. Nad puhusid trompeteid, mängisid lüürasid ja simbleid ning ülistasid lauluga Jehoovat. Esra läks ühe rühmaga ja Nehemja teisega ning lõpuks said nad templi juures kokku. Nii mehed, naised kui ka lapsed tõid Jehoovale ohvreid ja pidutsesid. Nende rõõmuhõiskeid oli kaugele kuulda.