Vaateid Tõotatud maast

Naatsaret — Prohveti kodulinn

„RAHVAS ütles: ’Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!’ ” Ka Jeesuse teenimise ajal tõi tema mainimine meelde tänapäeval kuulsa Naatsareti linna. Nii ka need, kes teda kinni võtma tulid, ei öelnud, et otsivad Jeesust, vaid „Jeesust Naatsaretlast”. — Matteuse 21:11; 26:71; Johannese 18:3—5; Apostlite teod 26:9.

Ülaltoodud pilt näitab, mida sa näeksid, kui külastaksid tänapäeva Naatsaretti. See on palju suurem kui tollal, kui ingel tuli „Galilea linna, mille nimi oli Naatsaret”, et rääkida Maarjale, et ta sünnitab Jumala Poja. (Luuka 1:26—33) Tollal sarnanes Naatsaret pigem kõrvaloleval leheküljel toodud külaga, neljakandiliste majade grupiga mäeveerul. Tõenäoliselt elasid Joosep ja Maarja taolises majas. Aga just enne, kui Maarja pidi sünnitama, pidid nad minema lõunasse Petlemma ja Jeesus sündis seal. Hiljem põgenesid nad Egiptusesse, et kaitsta last Heroodese mõrvarlike plaanide eest. Seejärel „nad [läksid] tagasi Galileamaale oma Naatsareti linna”. — Luuka 2:4, 39; Matteuse 2:13—23.

Nii kasvas Jeesus mitte Jeruusalemma või Tibeeria taolises vilkas keskuses, vaid rahulikus ümbruses. Naatsaret asus orus, mida ümbritsevatel Alam-Galilea küngastel kasvas rikkalikult vilja, viinamarju, oliive ja viigimarju. Seal olid meeldivalt jahedad suved, aga ka talved ei olnud nii karmid kui põhjapoolses Ülem-Galileas.

Joosep elatas oma naist, poegi ja tütreid puusepatööga; tema töökoda sarnanes ehk selle praeguse Naatsareti töökojaga. Ta võis teha linnamajade jaoks katusetalasid ja puust uksi või laudu, toole ja muud puumööblit. Me teame, et ka Jeesus jälgis ja õppis seda tööd, sest ka teda hakati kutsuma „puusepaks”. (Markuse 6:3; Matteuse 13:55) Naatsareti ümbruse põlluharimine võis pakkuda ka teisi töid. Ehk voolis Jeesus samasuguse ikke kui neil loomadel. Mõnikord võis Joosep oma tööriistadega teha atru või pahmaregesid, mida ikkes härgadega veeti. — 2. Saamuel 24:22; Jesaja 44:13.

Noorena tegi Jeesus arvatavasti Naatsareti ümbrusesse retki, näiteks 13 kilomeetrit põhja pool asuvasse „Kaanasse Galileamaal”, kus ta hiljem esimese ime tegi. (Johannese 2:1—12) Minnes 10 kilomeetrit kagusse Jisreeli oru ja Moore mäekünka suunas, jõuaks Jeesus Naini linna, mida näeme leheküljel 17.a (Kohtumõistjate 6:33; 7:1) Tuleta meelde, et esimese kuulutusretke ajal kohtas Jeesus Naini lähedal matuserongkäiku. Liigutatud kurbusest, äratas ta lese poja surnuist üles. — Luuka 7:11—16.

Kuigi Naatsaret ei asunud läbi maa kulgeva peatee ääres, oli sinna hõlbus pääseda. Võid seda näha Jehoova tunnistajate 1990. aasta ingliskeelse kalendri kaane peal olevalt kaardilt. Kalendris on ka suurem pilt praegusest Naatsaretist. Jisreeli orgu läbiv ida-lääne suunaline tee ühendas sadamalinna Akkot ehk Ptolemaist Galilea järve ja Jordani oruga. Sellega ristus tee, mis kulges Damaskusest lõunasse ja viis läbi Samaaria Jeruusalemma.

Naatsaretis oli oma sünagoog ja teenimise alguses läks Jeesus sinna „harjumust mööda”. Ta luges Jesaja 61:1, 2 ja kohaldas seda endale. Kuidas linnaelanikud, kellest paljud olid teda suureks sirgumas näinud ja ehk tema käest puidutooteidki ostnud, sellesse suhtuksid? Nad sattusid raevu ja püüdsid Jeesust mäerünkalt alla heita, kuid ta põgenes. (Luuka 4:16—30) Ilmselt jõudis teade sellest, mida ta hiljem Nainis ja mujal tegi, Naatsaretti, sest kui ta tagasi tuli ja kohalikus sünagoogis õpetas, ei rääkinud keegi ta tapmisest. Hoolimata sellest, „ta ei teinud seal mitte palju vägevaid tegusid”, sest Naatsaretis elavad tuttavad ei uskunud, et ta on prohvet. — Matteuse 13:53—58.

Markus pani Jeesuse reageeringu kirja: „Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!” Kui kahju, et see paljude naatsaretlaste puhul paika pidas! Siiski võime me seda linna pidada Prohveti, keda me austada tahame, kodulinnaks. — Markuse 6:4.

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 16]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.