Jeesuse elu ja teenimine
Kui Kristus tuleb Kuningriigi väes
JEESUS on ikka veel apostlitega Õlimäel. Vastuseks nende palvele saada tema juuresviibimise ja selle asjadesüsteemi lõpu tundemärki, räägib ta neile nüüd oma kolmest tähendamissõnast viimase. „Kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga,” alustab Jeesus, „siis ta istub oma aujärjele.”
Inimesed ei või ingleid nende taevases aus näha. Seega peab Inimese Poja, Jeesus Kristuse koos inglitega tulemine olema inimsilmadele nähtamatu. See toimub aastal 1914. Aga mis eesmärgiga? Jeesus seletab: „Siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab need üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.”
Kirjeldades seda, mis juhtub nendega, kes on eraldatud paremale poolele, ütleb Jeesus: „Siis Kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest.” Lambad ei hakka Kristusega koos taevas valitsema, vaid pärivad Kuningriigi selles mõttes, et saavad selle maisteks alamateks. „Maailma asutamine” toimus siis, kui Aadam ja Eeva said oma esimesed lapsed, kes võivad kasu saada Jumala korraldusest inimkonna lunastamiseks.
Aga miks on lambad eraldatud Kuninga heakskiidu paremale käele? „Sest mul oli nälg,” vastab Kuningas, „ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde.”
Kuna lambad on maa peal, tahavad nad teada, kuidas võisid nad selliseid häid asju teha oma taevasele Kuningale. „Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind,” küsivad nad, „või millal janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?”
„Tõesti ma ütlen teile,” vastab Kuningas, „et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!” Kristuse vennad on 144000 jäänus, kes on veel maa peal, aga hakkab temaga koos taevas valitsema. Ja nendele head teha, nagu Jeesus ütleb, on sama nagu temale head teha.
Järgnevalt pöördub Kuningas sikkude poole. „Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind; ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama.”
Sikud siiski kaebavad: „Issand, millal me nägime sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole sind teeninud?” Sikkude üle mõistetakse ebasoodsat kohut samal alusel, mille järgi lambad heaks kiidetakse. „Mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate [minu vendade] seast,” vastab Jeesus, „seda te ei ole minulegi teinud.”
Seega on Kristuse Kuningriigi väes juuresviibimine, mis eelneb otseselt selle kurja asjadesüsteemi hävitamisele suures viletsuses, kohtumõistmise aeg. Sikud lähevad „igavesse äralõikamisse, aga õiglased [lambad] igavesse ellu”. — NW. Matteuse 25:31—46; Ilmutuse 14:1—3.
◆ Miks Kristuse juuresviibimine peab olema nähtamatu ja missugust tööd ta selle juuresviibimise ajal teeb?
◆ Mis mõttes pärivad lambad Kuningriigi?
◆ Millal „maailma asutamine” toimus ja miks just siis?
◆ Mille alusel mõistetakse inimesed lammasteks või sikkudeks?