Gileadi kooli lõpetanuid ergutatakse arendama head suhtlemisoskust

PÜHAPÄEVAL, 4. märtsil 1990, täitsid Jersey City Jehoova Tunnistajate Kokkutulekusaali rohkem kui 4100 inimest, kes olid tulnud Vahitorni Gileadi Piiblikooli 88. lennu lõpetamisele. Lennu lõpetanud 24 õpilast olid tulnud 6 maalt ning nüüd nad saadeti ühtekokku 13 maale.

Programm algas kell 10.00. Laulu järel pidas Juhtiva Kogu liige George Gangas, kes on praegu rohkem kui 90 aastat vana, alustuseks innuka palve Jehoovale. Seejärel käsitles juhataja C. W. Barber, kes on samuti Juhtiva Kogu liige ja ka ise Gileadi 26. lennu lõpetanu, lühidalt mõningaid maailma areenil toimunud kiireid muutusi. Lõpetuseks ta ütles: „Mitte kunagi varem pole olnud suurepärasemat võimalust olla Jehoova ülemvõimu ja tema õigluse tunnistajateks.” Seejärel asus ta esitlema hommikupoolse programmi kõnelejaid.

Vernon Wisegarver, kes kuulub Brooklyni Vabrikukomiteesse, oli valinud teema: „Ole oma töös vilunud.” Ta kasutas piltlikku näidet külasepast, kes valmistas tugeva keti. Ankru külge kinnitatuna päästis see kett tormi ajal kõikide laevasolijate elu. Ta võrdles Gileadi lõpetanuid selle sepaga. Õpetades inimestele Piiblit ning kasutades neid oskusi, mida nad on arendanud Gileadis saadud ettevalmistuse abil, aitavad nad inimestel valmistada elupäästvat jumalike omaduste ketti. Ta julgustas kooli lõpetanuid pidevalt teritama oma õpetamisoskust ning „vilunud töötegijatena” seisma kõige suurema Kuninga ees.

Järgnevalt rääkis Juhtiva Kogu liige John Barr teemal: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea.” Tema mõtted põhinesid Laulul 34:9, kus öeldakse: „Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib!” Ta soovitas neile: „Maitske kõike oma misjonitöö ülesannete täitmisel. Proovige seda kõike. Ärge kartke. Siis saate kogeda Jehoova headust viisil, millisel te pole seda kunagi varem kogenud. Ärge kunagi olge valivad. Ärge kunagi öelge: ’Mulle see ei meeldi.’ Maitske seda.”

Charles Woody, kes on Brooklyni Teenistusosakonna Komitee liige, oli valinud endale kõne teemaks: „Tasakaaluka vaate säilitamine enda suhtes.” Ta ütles: „Me naudime koosolemist nendega, kellel on tasakaalukas vaade enda suhtes, kes ei suru alati oma tahtmist läbi, kes on kärmed kiitma ja üles ehitama teisi ning kes, kuigi neil on teadmisi, ei tekita teistes tunnet, et neil seda pole.” Edasi ta nentis: „Misjonäridena te tahate tõmmata inimesi tõe poole, mitte neid kõrvale juhtida. Selle saavutamisel on teie tagasihoidlikul käitumisel hindamatu väärtus.

Lyman Swingle, kes on Juhtiva Kogu liige, rääkis seejärel teemal: „Mida järgnevad peatükid meile räägivad?” Ta alustas, öeldes: „Täna algab teie elus uus peatükk. Mida te nüüdsest peale nendesse peatükkidesse kirjutate?” Ta tuletas neile meelde: „Kõik, mis te teete, peaks austama ja ülistama Jehoovat,” ja ta lisas: „Veenduge selles, et teie otsused põhinevad Jumala Sõnal. Pidage meeles Õpetussõnade 3:7, kus öeldakse: ’Ära ole iseenese silmis tark!’ Olge ustavad oma ülesande täitmisel.” Ta lõpetas, öeldes: „Me loodame, et te ei lõpeta kunagi oma eluloo kirjutamist, et te elate igavesti.”

Järgnevalt ergutas lõpetajaid Jack Redford, üks kooli õpetajatest: „Olge elavad ohvrid.” Alustuseks ta ütles: „Misjoniteenistus tähendab ennastohverdavat elu. . . . Armastame teid teie ennastohverdava vaimu pärast.” Ta tsiteeris kirja Filiplastele 2:17, kus apostel Paulus ütles, et ta valatakse välja kui joogiohver, mõeldes selle all seda, et ta oli valmis andma ennast elavaks ohvriks. Seejärel kõneleja küsis: „Aga kuidas on misjonärid tihti nagu joogiohvrid?” Seejärel ta jutustas kaks kogemust misjonäridest, kes andsid endast rohkem kui nõutakse. Üks tegi oma kätega 16000 tellist ja ehitas sellel maal, kuhu ta oli määratud, esimese kuningriigisaali. Teine kogemus puudutas õde, kes läks koos oma mehega džunglisse, kus elutingimused olid väga algelised. Kõik kohalikud õed hindasid teda, kuna nad mõistsid, et ta valab ennast välja nagu ’elav ohver’. Kuid siis tuletas kõneleja õppijatele meelde, et ohver pole midagi väärt, kui sellega ei liitu sõnakuulelikkus. Kasutades jutustust kuningas Saulist ja amalekkidest, ergutas ta: „Pidage alati meeles, et sõnakuulmine on parem kui ohver. Ärge kunagi üritage Jehoovaga kaubelda. Tehke alati seda, mida ta käsib teil teha.”

Seejärel esitles juhataja teist kooli õpetajat, Ulysses Glassi. Vend Glass alustas sõnadega: „Kaheksakümne kaheksas lend oli ja on õnnelik lend. Teisedki lennud on olnud õnnelikud. Miks siis teie õnn on nii tähelepandav?” Ta näitas, et õnn „ei ole omaette siht, vaid õigete tegude tagajärg. Sinna jõudmise protsess on see, mis toob tasu”. Ta tsiteeris üht kirjanikku, kelle elus toimus pööre pärast seda, kui ta nägi fraasi: „Edu on teekond, mitte sihtpunkt.” Kirjanik tõotas pühalikult, et ta ei mõõda enam õnne sihtpunkti jõudmise järgi, vaid vaatab elule kui pidevale teekonnale. „Teed õnnele ei ole,” ütles ta. „Õnn ongi tee ise.” Vend Glass mainis, et see lend oli mõistnud nende sõnade tähendust. Ta lõpetas, kutsudes kõiki õppijaid üles: „Jätkake hästi kastetud paikades kõndimist. Milliste probleemidega te ka ei kohtuks, jäägu teie osaks alati õnn, mis kuulub nendele, kes armastavad ja kardavad Jehoovat.”

Seejärel oli ennelõunase programmi peakõne, mille pidas Juhtiva Kogu liige Karl Klein, kes valis teemaks „Kristliku suhtlemisoskuse arendamine”. Ta alustas meeldetuletusega, et Jehoova on kõige silmapaistvam suhtleja. Tema ainusündinud Poega Logost kasutati Jehoova Peaesindajana ning tema teatas Jumala tahte ja juhised maistele loodutele. Kui Jeesus oli maa peal, siis inimhulgad olid hämmingus tema õpetamisviisi pärast. Nad polnud mitte kunagi kuulnud kedagi rääkivat nõnda kui tema. Matteuse 28:19, 20—s ergutas Jeesus oma jüngreid olema head suhtlejad, minnes maailma ning õpetades teistele tema käske ja tehes ka neist jüngrid.

Pöördudes otse tulevaste misjonäride poole, ütles vend Klein, et misjonäridel on neli teed, milles nad peavad olema huvitatud arendama head suhtlemisoskust: abikaasaga, teistega misjonäride kodus, selle maa harubüroo töötajatega, kuhu nad on määratud, ning nendega, kellega nad kohtuvad kuulutusteenistuse põllul. „Te alustate suhtlemist juba enne, kui avate suu,” ütles vend Klein. „Teie käitumine ja välimus avaldab muljet korterivaldajale.” Seejärel tõi ta mitmeid piltlikke näiteid, et tõestada oma mõtet, ning lõpetas järgnevate ergutustega: „Olge alandliku meelega. Olge suhtlemiseks alati avatud. Püüdke olla paremad suhtlejad.”

Pärast tervituste lugemist andis juhataja igale koolilõpetajale kätte diplomi. Seejärel esitas kursus Juhtivale Kogule ning Beeteli perele määratud resolutsiooni, mille luges ette Paul Angerville Guadeloupe’ist.

Pealelõunane programm algas Vahitorni uurimisega. Seejärel esitasid õppijad programmi, mis andis kuulajatele võimaluse näha üht-teist sellest atmosfäärist, mis valitses nende klassiruumis ja nende tubades toimunud omavahelistel kokkusaamistel, ning kuulda paljusid kogemusi kuulutusteenistuse põllult, mida nad said alates sellest, kui nad viis kuud tagasi Gileadi kooli saabusid. Lõpuks esitati võrratu draama, mille teemaks oli Teha seda, mis on Jehoova silmis õige. Draama esitasid kuulutajad Lyndhursti kogudusest New Jerseyst. Päev lõppes lõpulaulu ja seejärel palvega, mille pidas Ühingu 96-aastane president Fred Franz.

[Kast lk 27]

ANDMEID LENNU KOHTA:

Esindatud maid: 6

Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 13

Vallalisi vendi: 2

Abielupaare: 11

Õppijaid: 24

Keskmine vanus: 32,7

Keskmine tõesoleku aeg aastates: 14

Keskmine täisaegses teenimises oldud aastate arv: 9

[Pilt lk 26]

Vahitorni Gileadi Piiblikooli 88. lennu lõpetajad

Read allolevas loetelus on nummerdatud eest alates ning nimed on loetletud igas reas vasakult paremale.

1) Magney, D.; Rogers, L.; Foster, S.; Foley, R.; Untch, L.; Jonasson, G. 2) Buri, H.; Buri, B.; Krammer, M.; Hudson, D.; Underkoffler, J. 3) Angerville, P.; Olsson, M.; Jones, A.; Untch, R.; Krammer, A.; Hudson, C. 4) Foley, L.; Magney, J.; Jones, A.; Jonasson, H.; Foster, M.; Rogers, M.; Underkoffler, R.