Jeeriko lahing — Müüt või fakt?

AASTAKÜMNEID on arheoloogid üritanud seada kahtluse alla Piibli jutustust Joosuast ja Jeeriko lahingust. Piibli järgi marssis Joosua ja Iisraeli armee seitsmel päeval ümber Jeeriko, kuni Jehoova pani selle linna tohutud müürid varisema. See lubas iisraellastel siseneda ja ’põletada tulega ära linn ja kõik, mis seal sees oli’. — Joosua 6:1—24.

Aga Kathleen Kenyoni 1950-ndatel aastatel tehtud kõrgelthinnatud töö veenis paljusid arheolooge, et iisraellaste sissetungi ajal ei olnud Jeerikot isegi olemas. Nad arvasid, et see linn oli juba hävitatud rohkem kui sada aastat varem! Sellepärast heideti Piibli jutustus Joosuast ja iisraellastest üldiselt kõrvale. Hiljuti aga uuris Kanada Toronto Ülikooli arheoloog dr. Bryant G. Wood Jeerikost pärit olevaid tõendeid uuesti. Vastavalt New Yorgi ajalehele Times, järeldas ta, et dr. Kenyon „oli otsinud vale sorti savinõusid ja valest kohast” ning et tõestusmaterjal on tegelikult „hämmastavalt kokkusobiv” Piibliga.

Dr Wood mainib näiteks ühemeetrist tuhakihti, mis on täis savinõude kilde, varisenud müürist pärit olevaid tellisetükke ja palke, mis on kõik mustunud, justkui ülelinnalises tulekahjus. Keraamikatükid on dateeritud (kasutusel olevate tunnustatult ebatäpsete meetodite abil) aastale 1410 enne meie ajaarvamist täpsusega pluss-miinus 40 aastat — see ei olegi kaugel aastast 1473 e.m.a., mil Jeeriko lahing Piibli järgi peeti.

Väljakaevajad on leidnud, et muistse Jeeriko majades olid suured viljavarud. See on huvitav, sest Piibel näitab, et Jeeriko langes vähe aega pärast kevadist lõikust ja ilma pikaldase näljutava piiramiseta. (Joosua 3:14—16) Need mõlemad on head põhjused, miks Jeeriko majad olid viljaga hästi varustatud, kui linn hävitati.

Teadlased ei ole mitte hea meelega nõus tunnistama Piibli täpsust. Nii tsiteerib Times ühte nimekat õpetlast, kes kommenteeris Woodi leide: „Ei ole kahtlustki selles, et suures osas Piibli informatsioonist on tõetera sees.” Kuna üha enam ja enam Pühakirja aruandeid kinnitatakse tänapäeva teaduslike ja arheoloogiliste leidudega, on eelarvamusteta inimestele siiski selge, et Piibel ei ole kaugeltki valede kogu, kuhu on vahele puistatud tõeteri. Nagu Piibel ise ütleb: „Kindel on, et Jumal on tõemeelne, olgugi, et iga inimene on valelik.” — Roomlastele 3:4.

Kuigi Jeeriko arheoloogiliste leidude praegused tõlgendused on huvitavad, käivad tõelised kristlased „usus ja mitte nägemises”. (2. Korintlastele 5:7) Nende usk ei olene arheoloogiast. Koos arheoloogiliste tõestustega või ilma nendeta osutub Piibel ikkagi kindlaks informatsiooniallikaks mineviku, oleviku ja tuleviku kohta. — Laul 119:105; 2. Peetruse 1:19—21.

[Pilt lk 7]

Varemed Jeerikos, kus Jehoova andis iisraellastele võidu

[Allikaviide]

Pictorial archive (Near Eastern History) Est.