„Õnnelikud on rahumeelsed”
KUI 1901. aastal Nobeli rahupreemia esmakordselt välja anti, jagasid seda Punase Risti rajaja Jean-Henri Dunant ja majandusteadlane Frédéric Passy. Seejärel on seda määratud 69 korda, 55 korral on selle saanud 71 erinevat inimest, kas üksikult või üheskoos, ja 14 korral 16 gruppi või organisatsiooni. Mõned grupid on võitnud selle rohkem kui korra, näiteks Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (aastal 1917, 1944 ja 1963) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Erivolinik Pagulasküsimuses (1954 ja 1981). Nobeli preemia komitee on 19 korral keeldunud auhinda määramast; ilmselt pole sellele piisavalt väärilist saajat leidunud.
Nagu võib ette kujutada, on enamik auhinnasaajatest olnud riigimehed, diplomaadid või mõnel muul moel poliitikaga seotud isikud. Kuid seda on vastu võtnud ka ajakirjanikud, juristid, sotsioloogid, majandusteadlased ja ühiskonnauuendajad. Isegi teadlastele, nende hulgas Linus Paulingile 1962. ja Andrei Sahharovile 1975. aastal, on sel moel austust osutatud, samuti ka töölisjuhtidele, näiteks Lech Wałesale 1983. aastal. Ning 1970. aastal sai preemia põllumajandusekspert Norman E. Borlaug.
Esimene usutegelane, kellele määrati preemia, oli rootsi luteri kiriku peapiiskop Nathan Söderblom, kes valiti auhinnasaajaks 1930. aastal. John R. Mott, vaimuliku hariduseta metodist ja evangelist, oli preemiasaajaks 1946. aastal, tema järel 1952. aastal teoloog ja filosoof Albert Schweitzer ning 1958. aastal belgia vaimulik Dominique Georges Pire. Kodanikuõiguste eest võitlemise liikumise juhile ja baptistipastor Martin Luther King nooremale langes valik 1964. aastal.
Kuid viimastel aastatel on religioonil olnud üha tähelepanuväärsem osa maailma rahupüüdlustes. Sellise hoiaku tõttu on kolm üheksast viimasest Nobeli rahupreemia saajast olnud usutegelased: katoliku nunn ema Teresa Kalkutast 1979. aastal, anglikaani piiskop Desmond Tutu Lõuna-Aafrikast 1984. aastal ja maapaos elav tiibeti budist, „jumal-kuningas” Dalai Lama möödunud aastal.
On tõsi, et Jeesus Kristus ütles: „Õndsad on rahusobitajad.” (Matteuse 5:9, King James Version) Kuid kas usklike inimeste — olgu nad siis katoliiklased, protestandid, budistid või muud — jõupingutusi teenida selle maailma rahusobitajatena kroonib edu?
Piibel räägib meile, et see praegune Jumalast võõrdunud kuri maailm ei näe kunagi püsivat rahu, see on fakt, mida ei muuda ka religiooni osalemine maailma heategevuses, sotsiaalses ja poliitilises sfääris. Asendades tänapäeva valitsused Jeesus Kristuse, „Rahuvürsti” all oleva Kuningriigiga, õnnistab Looja ise varsti usklikku inimkonda rahuga. — Jesaja 9:5, 6; 57:21; Laul 46:10; Taaniel 2:44.
Rahumeelsed inimesed, kes tunnustavad seda tõde ja kes kujundavad oma elu sellele vastavalt, on tõeliselt õnnelikud. New World Translation tõlgibki Jeesuse sõnad: „Õnnelikud on rahumeelsed.”