Inimloomuse ümber kujundamine

„INIMESTE elu ei seisne ainult kurjusega võitlemises,” ütles filosoof sir Isaiah Berlin. „Nad elavad isiklike ja ühiste positiivsete eesmärkide nimel.” Aga kui paljud võivad leida selliseid „positiivseid eesmärke”? Liiga tihti kaldub inimloomus negatiivse ja hävitava suuna poole.

Näiteks Britannias on vägivallaga seotud kuritegude arv äsja tõusnud 11 protsendi võrra. „Meie ülesanne,” ütles Briti peaminister, „on püüda leida sundkitsendusi, et suur tsivilisatsioon võiks edasi areneda.” Kuid kas seadused ja poliitiline surve, kui neid rakendatakse headel kaalutlustel, suudavad tegelikult muuta inimese kalduvust teha seda, mis on väär? Fakt, et seadusetus eksisteerib ja kasvab, vaatamata väljaantavatele seadustele ja isegi rangete keeldude kehtestamisele, räägib iseenda eest. On vaja midagi enamat kui seaduslikud piirangud. Vaja on muuta inimese tegelikku loomust.

Piibel annab ausa ja realistliku pildi, kui kirjeldab inimeste halbu iseloomujooni. Apostel Paulus näiteks kirjutas oma kaaskristlastele Galaatias „ebamoraalsetest, roojastest ja sündsusetutest tegudest . . . Inimesed muutuvad vaenulikeks ja nad võitlevad; nad muutuvad armukadedateks, tigedateks ja . . . on kadedad, purjutavad, peavad orgiaid ja teevad teisi sarnaseid asju”. Vastavalt tõlkele Today’s English Version, mida siin tsiteeriti, on kõik need madalad teod see, „mida inimloomus teeb”. — Galaatlastele 5:19—21.

Probleemi juured

Today’s English Version on siiski vabatõlge ja väljend „mida inimloomus teeb” on vaid ümbersõnastus sellest, mida Paulus tegelikult ütles. Kreekakeelne sõna sarks, mida Paulus kasutas, tähendab „liha”, mitte „inimloomust”. Sellepärast sõnasõnalised tõlked esitavad selle kirjakoha sõnadega „liha teod”, mis annab Pauluse väljendi meie tänapäeva keeles täpselt edasi.a

Piibli aruanne patu tungimisest inimmaailma on selge ja lihtne — tegelikult nii lihtne, et enamik inimesi ei soovi seda uskuda. Paulus kirjeldas seda nii: „Ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” (Roomlastele 5:12) Paulus vihjab siin 1. Moosese raamatule, Piibli esimesele raamatule, ning esimese inimese Aadama ja tema naise Eeva loomisele. Nende tahtlik sõnakuulmatus on hästi tuntud. Selle alusel nad mõisteti surma. Nende järglased pärisid nende ebatäiuslikkuse ja surid samuti. Seega siis „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma”. See ongi peamine põhjus, miks praegune inimloomus kujutab endast paremal juhul vaid hägusat peegeldust sellest, mis oli siis, kui Jumal algselt lõi täiusliku inimese. — Roomlastele 3:23; 1. Moosese peatükid 2 ja 3.

Inimloomus ümber kujundatud!

Siiski on võimalik paljudest inimloomuse halbadest joontest jagu saada. Tõesti, Piibel ütleb, et me võime muuta oma loomust selles mõttes, et muudame oma isiksust. Kuidas? Jumala püha vaimu abiga. — Roomlastele 8:9.

Oma kirjas kaaskristlastele Kolossas selgitas Paulus seda nii: „Te olete endid lahti riietanud vanast inimesest [„isiksusest”, NW] tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse [„isiksusse”, NW], kes on uuendatud õigesti tunnetama oma Looja kuju järgi.” Vana isiksuse harjumuste hulgas nimetas ta kalduvusi, mis ajendavad inimesi tegema seda, mis on hävitav: pahad himud, viha, ärritatavus ja kurjus. — Koloslastele 3:5—10.

Kirjutades sarnaselt ka Efesose kristlastele, mainib Paulus veelkord vajadust „uue isiksuse” (NW) järele, mis tema sõnade kohaselt „Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse”. Ta jätkab oma arutlust sõnadega: „Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga. Aga olge lahked üksteise vastu, südamlikud.” — Efeslastele 4:24, 31, 32.

Kas Pauluse sõnad olid realistlikud? Kas tõesti on võimalik isiksust muuta? On tõesti tõsi, et need algkristlased tegid oma elus põhjalikke muudatusi. Nemad kui grupp inimesi seisid eraldi neid ümbritsevast maailmast. Algkristlaste aegne ajaloolane Justinus Märter kirjutas: „Meie, kes me teineteist vihkasime ja hävitasime ning tavade erinevuse tõttu keeldusime koos elamast teisest hõimust inimestega, elame nüüd, peale Kristuse ilmumist, nendega sõbralikes suhetes ja palvetame oma vaenlaste eest ning püüame neid, kes meid ilma põhjuseta vihkavad, veenda elama kooskõlas Kristuse täiuslike õpetustega.”

Kuidas on lugu tänapäeval? Kas ikka veel on võimalik teha selliseid põhjalikke muudatusi inimese loomuses? Jah on! Kümned tuhanded näited toovad esile, et sellised suured muudatused leiavad ikka veel aset. Järgnev on just üks nendest.

Stephen kasvas üles ühes Inglismaa tööstuskeskuses. Tema isa oli ateist. Kaheteistaastaselt mõisteti Stephen kolmeks aastaks parandusliku kasvatuse kooli. Ta tunnistas end süüdi 64 murdvarguses! Varsti kaotas ta aukartuse igasuguse võimu ees ja tema sirgudes muutusid kuriteod üha tõsisemateks. Nende hulka kuulusid pettus, purjutamine ja huligaanitsemine ning politseiniku ründamine, mille eest Stephen lõpuks vanglasse saadeti. Tema iseloom muutus väga vägivaldseks. „Pole olemas kuritegu, mida jumalatu inimene, kui tal on selleks piisavalt suur vajadus, toime ei paneks,” ütles ta.

Mis suudaks muuta sellist paadunud kurjategijat? Aja möödudes võttis Stephen vastu abi oma vennalt, kes oli saanud Jehoova tunnistajaks. Peale seda, kui Stephen oli lühikest aega Piiblit uurinud, hakkas ta riietuma „uude isiksusse”. Temaga toimunud muudatused olid tõepoolest suured. Nüüd, viis aastat hiljem, on ta õnnelikus abielus ja vastutustundlik liige ühes Jehoova tunnistajate koguduses, kus ta teenib teenistusabilisena.

Nii võib toimuda üksikisiku inimloomuse muutumine. Kuid kas inimese nõrkused on peamine põhjus, miks tänapäeval ’kogu tsivilisatsiooni õõnestatakse’?

„Pühakirjas mainitud Kurat”

Apostel Paulus kirjutas „viimseid päevi” silmas pidades tähelepanuväärse prohvetiennustuse. Tema sõnad on ära toodud ülal kastis. Pane tähele, et vägivalla ja õeluse haripunkt toob endaga kaasa „kriitilisi aegu, millega on raske toime tulla”. Kas ainuüksi inimloomus on selle kõige eest vastutav? — 2. Timoteosele 3:1, NW.

Ei, on olemas veel midagi, üks õel kurjuse jõud, kes manipuleerib inimese nõrkustega. Samuti nagu inimesed ei taha uskuda, et nad on pärinud patu, ei taha nad ka tunnistada, et on olemas inimesest kõrgem jõud, kes püüab manipuleerida nendega. Kuid Piibel ütleb, et selline jõud on olemas: see on Kurat-Saatan.

Sõna „Kurat” (mis tähendab „laimaja”) esineb Piiblis 33 korda ja sõna „Saatan” (mis tähendab „vastuhakkaja”) 52 korda. Enamikus esinemiskohtades viitavad need nimed ühele ja samale kurjale vaimsele isikule. Mõned inimesed siiski ei tunnista Saatana kui isiku eksisteerimist ning eelistavad öelda: „Inimloomus oma kalduvusega patule ongi Pühakirjas mainitud Kurat.”b On siiski huvitav, et jutustuses Jehoova ustavast sulasest Hiiobist kasutatakse väljendit has·Sa·tanʹ, Saatan, ja Luuka 4:2 me loeme, et see oli Kurat (kreeka keeles ho di·aʹbo·los), kes kiusas Jeesust. (Iiob 1:6) Mõlemas näites on grammatiliselt tähistatud konkreetset isikut. Jutt ei käi inimloomusest.

Apostel Paulus aitab meil mõista, kui vägev Saatan on, kui ta kirjas Efeslastele räägib „pimeduse maailma valitsejatest, taevaalustest kurjuse vaimudest”. (Efeslastele 6:12) Koos Kurat-Saatanaga on need „maailma valitsejad”, deemonid, nähtamatud kurjad vaimolesed. Nad ’eksitavad kogu maailma’, püüdes võimalikult suurel määral ära kasutada inimese langenud seisundit. (Ilmutuse 12:9) Seepärast Paulus soovitab tungivalt igal kristlasel „seista kuradi kavalate rünnakute vastu”. Tema on inimloomuse allakäigu, mida me enda ümber näeme, peamine põhjustaja. — Efeslastele 6:11.

Taastamine

Peetrus, Pauluse kaasaegne, kinnitab meile, et Saatan ja tema deemonid ei jää igavesti meid ümbritsema ja inimkonda kurnama. Ta ütleb: „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetruse 3:13) Tõesti, üsna pea ei ole kurjus üheski väljendusvormis enam inimkeskkonna osa. Saatan ja tema deemonid hävitatakse. (Roomlastele 16:20; Ilmutuse 20:1—3) Siis peegeldab inimloomus tõepoolest „Jumala au”, ja inimperel on kindel väljavaade igavesele elule. — Roomlastele 3:23.

„Ma olen alati öelnud ja ütlen ka edaspidi,” nentis Ameerika president Thomas Jefferson, „et Püha Kirja hoolikas uurimine muudab kodanikud paremateks . . . Piibel kujundab parimaid inimesi maailmas.” Nagu me nägime, saab meie inimloomust ümber kujundada, kui me anname Piibli võimsale sõnumile voli mõjutada oma elu. (Roomlastele 12:2, NW) Me võime otsustada omaks võtta kõik, mis on üllas ja jumalakartlik. Ja et meid tugevdada meie pingutustes end parandada, peaksime otsustama seltsida nendega, kes siiralt soovivad teha sedasama. (Heebrealastele 10:24, 25) Jehoova tunnistajad on valmis sind aitama igal võimalikul viisil. Miks mitte siis nendega kohe ühendust võtta!

[Allmärkused]

[Kast lk 6]

„VIIMSED PÄEVAD”. Kirjeldus Piiblist

„Aga seda tea, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu [„kriitilisi aegu, millega on raske toime tulla”, NW]. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge. Ja nendest hoidu eemale.” — 2. Timoteosele 3:1—5.

[Pilt lk 7]

Peatselt peegeldab inimloomus täielikult Jumala auhiilgust