Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • w90 1/11 lk 16-17
  • Samaaria — Pealinn põhjapoolsete pealinnade hulgas

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Samaaria — Pealinn põhjapoolsete pealinnade hulgas
  • Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1990
  • Sarnased artiklid
  • Ta jäi kindlaks hoolimata ebaõiglusest
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2014
  • Mida on leitud Jisreelist?
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 2000
  • Kuri kuninganna saab karistada
    Õpetlikke lugusid Piiblist
  • Samaaria
    Sõnaseletusi
Veel
Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1990
w90 1/11 lk 16-17

Vaateid Tõotatud Maast

Samaaria — Pealinn põhjapoolsete pealinnade hulgas

BABÜLON, Ninive ja Rooma. Need olid pealinnad Piibli aegadel. Kuid Piibli seisukohalt oli Jeruusalemma enda kõrval kõige märkimisväärsem pealinn ilmselt mitte üks nendest, vaid hoopis Samaaria. Samaaria oli umbes 200 aastat Iisraeli kümne suguharu kuningriigi pealinn ja paljud prohvetlikud sõnumid koondusid Samaariale. Aga mida sa tead Samaariast? Ja miks oli see pealinn põhjapoolsete pealinnade hulgas?

Kaarti vaadates meenuta ajalugu alates ajast, mil kümme Iisraeli suguharu Jehoova poolt seatud kuningast ja Jeruusalemma templist lahku lõid. Jerobeam, kes juhtis põhjapoolse kuningriigi moodustamist, valitses pisut aega Sekemis, mis asub põhja-lõuna suunalise mägitee ääres. Hiljem viis Jerobeam oma pealinna üle Tirsasse, mis asus Wadi Far‛ahi alguses. Jordani orust lähtuv tee läks Tirsast mööda ja ühines mägiteega. Kas sa teadsid, et Tirsa oli Naadabi, Baesa, Eela, Simri ja isegi Omri valitsemise ajal kümne suguharu kuningriigi pealinn? — 1. Moosese 12:5—9; 33:17, 18; 1. Kuningate 12:20, 25, 27; 14:17; 16:6, 15, 22.

Kuue aasta pärast rajas Omri siiski uue pealinna. Kuhu? Ta ostis Samaaria mäe, mida sa vasemal näed. (1. Kuningate 16:23—28) Kuigi nüüd on siin rikkalikult põlluterrasse, valis Omri selle ilmselt seepärast, et tasandikult kerkivat lameda tipuga mäge oli kerge kaitsta. Tema poeg Ahab jätkas Samaaria ehitamist ja nähtavasti laiendas selle kindlustusi paksude müüridega. Samuti ehitas ta Baalile templi ning iseendale ja oma foiniikia naisele Iisebelile palee. Väljakaevamised on toonud nähtavale Ahabi palee varemed, mida võib näha kõrvalleheküljel. See palee oli tuntud luksuslikkuse ja äärmise kurjuse poolest. (1. Kuningate 16:29—33) Kujutle prohvet Eelijat selle linna poole minemas ja mööda laia teed paleesse kõndimas, et seal Ahabi Baali teenimisest tulenev kurjus hukka mõista. — 1. Kuningate 17:1.

Arheoloogid leidsid sealt 1910. aastal potikilde kirjutistega, mis teatasid veini ja oliiviõli saadetistest või tasutud maksudest. Kuid paljudes sealsetes isikunimedes esines sõnaosa baʹal. Ehk pakub sulle huvi, et arheoloogid avastasid ka elevandiluust tahvlite või paneelide fragmente, nagu siin näha on. Meenuta, et 1. Kuningate 22:39 rääkis kaua aega tagasi „elevandiluukojast”, mille Ahab ehitas. Võib-olla kuulus sinna ka elevandiluust nikerdatud tahvlitega mööbel, nagu näiteks „elevandiluust voodid”, millele prohvet Aamos sajand hiljem viitas. (Aamos 3:12, 15; 6:1, 4) Nende peal olid tiivuliste sfinkside motiivid ja teised Egiptuse mütoloogiast pärit sümbolid.

Ahabi ja Iisebeli mainimine võib sulle tuua meelde selle, kuidas nad surid. Ahab kaotas oma elu mõttetus sõjas Süüriaga. Kui tema sõjavankrit pesti „Samaaria tiigi ääres, siis lakkusid koerad tema verd”, täpselt nagu Eelija oli öelnud. (1. Kuningate 21:19; 22:34—38) Kuninganna Iisebel visati paleeaknast alla ja ta sai surma. Kas see toimus selles Samaaria palees? Ei toimunud. Ahabil oli palee ka põhjapool Jisreeli orgu. Ta himustas lähedalasuvat Naaboti viinamäge. Kõrgelt sellest paleest ida poole vaatav vahimees nägi Jehut hobusel tuhatnelja orgu mööda üles kihutamas. Ja seal leidis eelmainitud Samaaria kuninganna oma jubeda, kuid õiguspärase lõpu. — 1. Kuningate 21:1—16; 2. Kuningate 9:14—37.

Kuigi Samaaria jäi pealinnaks, ei olnud sellel Jumala soosingut ega õnnistust. Selle asemel see võistles ja vaenutses lõunapoolse pealinna Jeruusalemmaga. Jehoova läkitas Samaariasse palju prohveteid, et selle valitsejaid ja rahvast nende ebajumalateenimise, ebamoraalsuse ja lugupidamatuse pärast Jumala seaduste vastu hoiatada, kuid asjata. (Jesaja 9:8; 10:11; Hesekiel 23:4—10; Hoosea 7:1; 10:5; Aamos 3:9; 8:14; Miika 1:1, 6) Niisiis pidi Samaaria aastal 740 e.m.a. oma tegude eest vastust andma, kui assüürlased selle laastasid. Paljud selle elanikud viidi vangi ja nende asemele toodi võõramaalased. — 2. Kuningate 17:1—6, 22—24.

Hiljem, eriti Heroodes Suure ajal, taastasid kreeklased ja roomlased mingil määral Samaaria suursugususe. Niisiis olid isegi Jeesus ja apostlid tuttavad selle pealinnaga põhjapoolsete pealinnade seas. — Luuka 17:11; Johannese 4:4.

[Kaart lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Sekem

Samaaria

Tirsa

Jisreel

Jeruusalemm

Jordani jõgi

[Allikaviide]

Põhineb kaardil, mille kirjastamisõigust omavad: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. ja Survey of Israel.

[Pildi allikaviide lk 16]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Piltide allikaviited lk 17]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

Garo Nalbandian

Lisapilt: Iisraeli muinsuste ja muuseumide ministeerium; foto: Iisraeli muuseum, Jeruusalemm

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga