Seisa kindlalt kristlikus vabaduses!
Esiletõstetud kohti Kirjast Galaatlastele
JEHOOVA on vabaduse Jumal. (2. Korintlastele 3:17) Tema Poeg Jeesus Kristus ütles: „[Te] tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Johannese 8:32) Ja apostel Paulus kuulutas Kristust jäljendades vabaduse head sõnumit. — Roomlastele 6:18; 8:21.
Seda vabadusttoovat sõnumit kuulutades rajas Paulus oma esimese misjonireisi ajal (47—48 m.a.j.) Galaatia kogudused (Rooma provints Väike-Aasias). Galaatlased teadsid juhtiva kogu otsust, et kristlastelt ei nõuta ümberlõikamist. (Apostlite teod 15:22—29) Aga judaistid püüdsid neid orjastada, nõudes nende ümberlõikamist. Sellepärast rõhutas Paulus kristlikku vabadust oma kirjas galaatlastele, mille ta kirjutas umbes aastatel 50—52 m.a.j. Korintosest või Süüria Antiohhiast. Näiteks ta ütles: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse.” — Galaatlastele 5:1.
Paulus kaitseb oma apostliametit
Paulus näitas esiteks, et tema apostliamet oli „Jeesuse Kristuse ja Jumala . . . läbi”. (1:1—2:14) Ilmutuse tõttu läks Paulus (Barnabase ja Tiitusega) Jeruusalemma ümberlõikamise küsimuse asjus. Seal mõistsid Jakoobus, Keefas (Peetrus) ja Johannes, et teda on volitatud olema rahvaste apostel. Ja kui hiljem Antiookias Peetrus eraldas end mittejuudi usklikest, kuna ta kartis Jeruusalemmast tulnud juudi kristlasi, siis Paulus noomis teda.
Mille alusel kuulutatakse õiglaseks?
Apostel esitas ka võimsa tõsiasja, et ainult usu alusel Jeesus Kristusesse võidakse keegi õiglaseks kuulutada. (2:15—3:29, NW) Galaatlased said Jumala vaimu mitte seaduse tegude pärast, vaid hea sõnumi vastuvõtmise pärast usus. Tõelistel Aabrahami lastel on usku, aga need, kes püüavad saada õiglaseks ’seaduse tegudega, on needuse all’. Miks? Sellepärast, et nad ei suuda Seadusest täiuslikult kinni pidada. Tegelikult tegi Seadus ilmsiks üleastumised ja oli „kasvatajaks Kristuse poole”.
Seisa kindlalt!
Oma surma läbi Kristus ’ostis käsualused lahti’ [„vabastas need, kes olid seaduse all”, NW]. Aga tema järelkäijad peavad kindlalt seisma kristlikus vabaduses. (4:1—6:18) Galaatlastel oli seega tarvis vastu panna igaühele, kes tahtis panna neid orjaikkesse. Pealegi ei tohtinud nad oma vabadust vääriti tarvitada, vaid pidid hoiduma „liha himudest” ja kandma Jumala vaimu vilja. Need, kes püüdsid neid panna Seaduse orjusse, tahtsid „meeldida liha poolest”, vältida tagakiusamist ja saada uhkeldamiseks põhjust. Ent Paulus näitas, et ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ei ole midagi. Tähtis on hoopis „uus loodu”. Ta palvetas, et rahu ja halastus oleks vaimse Iisraeli, selle uue loodu üle.
Pauluse kiri galaatlastele aitas vastu seista nendele, kes püüdsid neid vaimselt orjastada. Aidaku see ka meil ilmutada vaimu vilja ja seista kindlalt kristlikus vabaduses.
[Kast/pilt lk 23]
Põletusmärgid: „Ärgu tehku mulle keegi vaeva,” kirjutas Paulus, „sest mina kannan Jeesuse arme [„Jeesuse orja põletusmärke”, NW] oma ihul.” (Galaatlastele 6:17) Mõnede vanaaja paganate seas tehti orjale tema omaniku põletusmärk. Nende lihale põletati või joonistati mitmesuguseid märke. Kahtlemata jätsid paljud kehalised kannatused, mida Paulus oma kristliku teenistuse pärast koges, temale mõningaid arme, tõestades, et ta on vastavalt oma väitele Kristusele kuuluv ori, keda on taga kiusatud Tema pärast. (2. Korintlastele 11:23—27) Need võisidki olla need „põletusmärgid”, millele Paulus viitas, või ta võis selle all mõelda ka oma elu, mida ta elas kristlasena, ilmutades Jumala vaimu vilja ja täites oma teenimiskohustusi.
[Pilt]
Rooma orjadel oli kohustus oma isandaid teenida, aga Paulus oli Jeesus Kristuse vabatahtlik ja heameeleline ori