Hoidke usku ja head südametunnistust
Esiletõstetud kohti Esimesest kirjast Timoteosele
UMBES aastal 56 m.a.j. hoiatas apostel Paulus Efesose koguduse vanemaid, et nende hulgast tõusevad „hirmsad hundid”, „kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele”. (Apostlite teod 20:29, 30) Mõne aastaga olid usust taganevad õpetused muutunud nii tõsisteks, et Paulus soovitas Timoteosele tungivalt vajadust pidada koguduses vaimset võitlust, säilitamaks selle puhtust ja aitamaks kaasusklikel ustavaks jääda. See oli peamine põhjus, miks Paulus kirjutas oma esimese kirja Timoteosele umbes aastail 61—64 m.a.j. Makedooniast.
Timoteosele anti juhiseid koguduse vanemate kohustuste, naistele Jumala poolt määratud koha, vanemate ja teenistusabiliste kvalifikatsiooni ja teiste asjade kohta. Sellised juhised on kasulikud ka tänapäeval.
Manitsus uskuda
Paulus alustas nõuandega hoida usku ja head südametunnistust. (1Ti 1:1—20) Ta julgustas Timoteost jääma Efesosse ja „manitsema, et nad ei õpetaks teisiti”. Paulus oli tänulik temale määratud teenimise eest ja tunnistas, et ta oli tegutsenud teadmatuses ja uskmatus meeles, kui ta Jeesuse järelkäijaid taga kiusas. Apostel tegi Timoteosele ülesandeks jätkata vaimset võitlust, „hoides usku ja head südametunnistust”, (NW) ja mitte saada nende sarnaseks, kes on „usu suhtes läinud põhja nagu laev”.
Nõuanded kummardamise kohta
Järgmiseks andis Paulus nõuandeid kui ’paganate õpetaja usus ja tões’. (2:1—15) Nende eest, kes on kõrgetel kohtadel, pidi esitatama palveid, nii et kristlased võiksid elada rahulikku elu. See on Jumala tahtmine, et igasugused inimesed päästetaks, ja eluliselt tähtis õpetus on see, et Kristus „andis iseenese [„vastavaks”, NW] lunastushinnaks kõikide eest”. Paulus näitas, et naine peaks ehtima ennast mõõdukusega ja ta ei tohi mehe üle valitseda.
Kogudus peab olema hästi organiseeritud. (3:1—16) Siis Paulus esitab loetelu neist omadustest, mis on vajalikud ülevaatajatele ja teenistusabilistele. Sellest, mis apostel kirjutas, pidi Timoteos saama teada, kuidas käituda koguduses, mis on „tõe sammas ja alustugi”.
Paulus andis Timoteosele isiklikku nõu, aitamaks tal ennast valeõpetuste vastu kaitsta. (4:1—16) Viimsetel aegadel mõningad langevad ära usust. Kuid iseendale ja õpetusele pidevalt tähelepanu pöörates võiks Timoteos ’päästa enese ja need, kes teda kuulevad’.
Timoteos sai ka nõuandeid, kuidas kohelda üksikisikuid, noori ja vanu. (5:1—25) Näiteks pidi osutatama vajalikku hoolekannet vanematele lesknaistele, kellel on hea kristlik maine. Nooremad lesknaised peaksid pigem mehele minema ja lapsi sünnitama kui keelepeksuga tegelema. Vanemaid mehi, kes on hästi juhatanud kogudusi, pidi peetama kahekordse austuse väärilisteks.
Jumalale andumine koos rahulolemisega
Paulus lõpetab oma kirja, andes nõu anduda Jumalale. (6:1—21) „Jumalale andumisest koos rahulolemisega” (NW) on suur kasu, aga kindel otsus rikkaks saada viib hävingusse ja hukatusse. Paulus soovitas tungivalt Timoteosel võidelda head usuvõitlemist ja ’hakata kinni igavesest elust’. Et seda tõelist elu kätte saada, selleks pidid rikkad ’mitte lootma kaduva rikkuse, vaid elava Jumala peale’.
[Kast/pilt lk 30]
Kaitstud laste sünnitamise läbi: Paulus ei rääkinud päästest, mis viib igavesse ellu, vaid jumalakartliku naise õigest osast, kui ta kirjutas: „Aga ta saab õndsaks [„on kaitstud”, NW] lastesünnitamise läbi, kui ta jääb ususse ja armastusse ning pühitsusse mõistliku meelega.” (1. Timoteosele 2:11—15) Laste sünnitamisega, oma laste eest hoolitsemisega ja majatalitusi tehes naine „on kaitstud”, nii et ta ei saa jõudeelu elavaks keelepeksjaks ja teiste inimeste asjadesse sekkujaks. (1. Timoteosele 5:11—15) Kodused tegevused täiendavad tema Jehoova teenimist. Muidugi peavad kõik kristlased oma käitumise suhtes valvsad olema ja oma aega targasti kasutama. — Efeslastele 5:15, 16.